1 06/2012 nr2
Primus
Primuse võrgustike ühisseminari eesmärk oli sidustada programmi tegevusi, arendada koostööd, jagada kogemusi ning parimat praktikat. Loe lähemalt lk 12–19.
Uudis: Primus toetab Tallinna Ülikooli ajakirja Studies for the Learning Society (SLS) numbri väljaandmist Sündmus: 21. mail kohtusid Tallinnas Euroopa VÕTA võrgustiku liikmed
2
Primus
06/2012
nr2
Sisukord toimetaja
Võrgustike võrgus 3 uudis
Primusel on kaks uut partnerit 4-5 Tallinna Ülikooli ajakiri Studies for the Learning Society 6-7 Tudengiveeb – mis see on? 8-9 sündmus
Euroopa VÕTA võrgustiku seminar 10-11 Primuse ühisseminar Roostal 12-19 koolitus
Primus
Arengukavad. Teooriast praktikasse 20 Professor Toomelaga teadusest, mänguteadusest ja teaduse mängimisest 21 Uuringute suvekool 22 Mentorluskuu august 22 eelinfo
Konverents „Higher education – higher level learning?“ 23 Esikaanefoto: Terje Veide
SA Archimedes Programm Primus Tel: 730 0800 E-post: primus@archimedes.ee http://primus.archimedes.ee Postiaadress: Väike-Turu 8, I korrus 51013 Tartu
toimetaja 3
Võrgustike võrgus Käesolev Primuse uudiskiri on pühendatud teemale, mis on Primuse raames väga oluline, kuid aeg-ajalt kipub pisut tahaplaanile jääma – võrgustikele. On ju võrgustikud midagi, mis said juba programmi teksti iga tegevuse juurde sisse kirjutatud kui üks oluline komponent programmi elluviimiseks. Tegelikult on Primuse võrgustikud elanud oma elu isemoodi ja muutudes – esialgu tööalaste võrgustikena planeeritud tegevused on vaikselt hakanud omandama ka sotsiaalsete võrgustike jooni, kus suhtlus ja koostöö toimib ka väljaspool võrgustike raame ja üksteise tegemistega ollakse kursis ka muidu. Saadav kasu on olnud koolide jaoks valdkonniti erinev, kuid julgen arvata, et oma peamist funktsiooni – olla koht kõiki osapooli kaasavaks koostööks, jagada infot, tõstatada probleeme ja leida neile üheskoos lahendus, luua ja hoida suhteid – on võrgustikud täitnud suurepäraselt ja läbi selle on need aidanud kaasa programmi edukusele. Seda laadi võrgustikud on ka üsnagi ainulaadsed. Ma pole kusagil mujal Euroopas kohanud kõrghariduse valdkonnas sellist tegevust, kus valdkonna inimesed saavad kokku, arutavad teemasid, võtavad vastu otsuseid ning need viiakse üheskoos ka ellu. Me näeme, kuidas meie kogemusest õpitakse – programmi kolmanda tegevuse ehk VÕTA võrgustikuga analoogne võrgus-
tik on kokku kutsutud kutsehariduses, ka Euroopa VÕTA võrgustik liigub samas suunas kus meie endi võrgustikud. Hiljuti oli mul rõõm osaleda Riias seminaril, kus osalesid nii Läti haridusministeerium, kõrg- ja kutsekoolid kui ka teiste osapoolte esindajad. Pikalt ja põhjalikult arutati Läti olukorda VÕTAs ja sellega seotud probleeme ning uuriti Eesti kogemust. Seminari lõpus paluti, et ütleksin ühe, kõige olulisema asja, millega nad peaksid nüüd jätkama, et nad saaksid oma VÕTA arendustega edasi minna nii, et see hakkaks ka reaalsuses toimima. Loomulikult soovitasin ma neil kokku kutsuda kõiki osapooli kaasav võrgustik. Raul Ranne, koordinaator VÕTA valdkonnas
4 uudis
Primusel on kaks uut partnerit Primusel on varasema 21 partneri asemel kokku 23 partnerit – uute partneritena liitusid Eesti-Ameerika Äriakadeemia ja Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool. Vastav programmi muudatus kinnitati ministri käskkirjaga 23. aprillil 2012. Küsisime uutelt partneritelt, millega koolid tegelevad ning millised ootused on neil programmiga liitudes.
Hetkel õpib Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis (EHTE) üle 200 üliõpilase rakenduskõrghariduse ja ligi 100 õpilast kutsehariduse suunal. Kutseharidusõpe kestab kaks ning rakenduslik kõrgharidusõpe kolm aastat. Viimast eristab eelkõige erinevate juhtimis- ja majandusainete valik kolmandal õppeaastal. Õppimine Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis erineb tavakõrgkoolist, sest lisaks loengutele on palju praktilist õppetööd. Õppepraktikal saab loengutes omandatud teadmisi praktikasse viia Eesti parimates hotellides, restoranides ja reisiettevõtetes. Soovijatel on alati võimalus minna ka välismaale praktikale ning õppima ja seda tänu sõlmitud koostöölepingule Erasmuse programmiga. Nendele, kel eesti keele oskus nõrk või kes
soovivad parandada oma inglise keele taset, pakub EHTE ingliskeelset õpet hotellimajanduse (Hospitality Management) õppekaval. Hospitality Management õppekava eesmärgiks on õppijaid ette valmistada tööks rahvusvahelises majutusettevõttes nii Eestis kui ka välismaal. 2012. aastal liitusime programmiga Primus. Primuse eesmärgiks on õppekvaliteedi toetamine ja ka kõrgkooli õpetajate tööalase konkurentsivõime tõstmise toetamine. Nii on ka EHTE kool endale just esmaseks eesmärgiks seadnud igakülgse õppejõudude arendamise. Soovime läbi programmi teadvustada meie õppejõududele õppejõu rolli õppeprotsessis, mille kaudu saab õppejõud paremini toetada õppija arenemist ja õppimist kõrgkoolis. Koos programmiga saab õppejõud arendada eneseanalüüsi oskusi ning samuti saab lihvida suhtlemisoskust.
uudis vastavalt õpetatavale erialale • õppejõu professionaalsete oskuste arendamine • sisenemine regionaalsesse globaliseerumisesse • magistri- ja doktoriõppe võimaldamine noortele õppejõududele • õppeprotsessi toetava tugipersonali koolitamine. Prioriteetide kindlaksmääramisel võeti aluseks akadeemia arengukava 2008–2012. Erakõrgkool Eesti-Ameerika Äriakadeemia (varem „Eesti-Ameerika Ärikolledž”) asu-
Eesmärk on edendada kõrgkooli teadus-
tati 1989. aastal Tallinnas eesmärgiga luua
likku tegevust õppejõudude kvalifikatsiooni
Eestis konkurentsivõimeline majandus- ja
tõstmise ning enesetäiendamise eesmärgil
ärikõrgkool, mis vastaks ärijuhtimise valdkon-
rakendusuuringute, arendustegevuste, tea-
dade spetsialistide teoreetilise ja praktilise
duslike konverentside ja seminaride korral-
ettevalmistamise tänapäevastele nõuetele.
damise ja osalemise kaudu, et luua võimalusi uute õppekavade ja ainekavade väljatööta-
Akadeemia on üks vanemaid erakõrgkoole
miseks ning oma kõrgkooli prioriteedi tõst-
Eestis, kus õpib keskmiselt 350–400 üliõpilast.
miseks. Samuti teadustöö arendamiseks, sh
Lisaks õppetöö läbiviimisele ärijuhtimise- ja
rahvusvahelise koostöö arendamiseks.
majandusvaldkondade õppekavade järgi rakenduskõrghariduse õppe tasemel, tegeldak-
Sellest lähtuvalt olid kindlaks määratud
se teadustöö, arendustegevuse, täiendõppe
akadeemilise personali arengusuunad aasta-
ja kirjastamisega. Tugiteenuseid ja rakendus-
teks 2009–2012: järk-järgult n-ö noorendada
likke teadmisi pakuvad akadeemia praktika-
akadeemilist personali uute teadusdoktorite
osakond, keeltekool, ärikool ja raamatukogu.
ja magistritega, stimuleerida koosseisulisi õppejõude järgneva astme teaduskraadi
Eesti-Ameerika Äriakadeemia ootused Pri-
saamiseks; kaasata rohkem eesti, inglise ja
musega ühinemisel põhinevad kooli õppe-
vene keelt valdavaid õppejõude; suuren-
jõudude koolituskava prioriteetidel:
dada praktilist töökogemust omavate ning
• innovatiivsed lähenemised õpetamisele
nüüdisaegseid õpetamismetoodikaid valda-
kõrgkoolis • kaasaegsete õpetamise IT-tehnoloogiate omandamine • võõrkeelte diferentseeritud omandamine
vate õppejõudude arvu; tõsta õppejõudude kvalifikatsiooni teadusseminaridel, teaduslikpraktilistel konverentsidel, koolitustel osalemise kaudu.
5
6 uudis
Tallinna Ülikooli ajakiri Studies for the Learning Society (SLS) Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi andragoogika osakonna ja täiskasvanuhariduse uurijaid koondava assotsiatsiooni BARAE (The Baltic Region Association for Research in Adult Education) eestvedamisel alustati 2008. aastal rahvusvahelise eelretsenseeritava ajakirja Studies for the Learning Society (SLS) väljaandmist. Ajakirja toimetajad Larissa Jõgi ja Marin Gross räägivad ajakirjast lähemalt.
Ilmunud on ajakirja Studies for the Learning Society (SLS) uus number, mis käsitleb õppimist ja õpetamist kõrghariduse ja ülikooli kontekstis. Ajakirjale on vaba juurdepääs ja ajakirja saab lugeda Versita kirjastuse platvormil http://versita.com/sls/. Ajakirja mahuka numbri (11 artiklit) väljaandmist on toetanud programm Primus, ning ajakirjas avaldatud seitse artiklit põhinevad programmi Primus poolt korraldatud rahvusvahelise konverentsi „Kas õpetamine on kunst või teadus“ (24.–26. jaanuar 2011) ettekannetel. Käesolev number koosneb kahest osast: I. Students in higher education: Learning, identities, and job prospects ja II.
Learning environments, methods to activate and evaluate students; lecturers’ identities and innovativeness ning koondab artikleid, mis kajastavad nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid uuringuid. Esimeses osas on artiklid, mille keskmes on ühiskonna, kõrghariduse ja hariduspoliitiline kontekst; kõrghariduse, tööturu seosed ja üliõpilaste tööhõive; üliõpilane õppijana ja üliõpilase õppija identiteedi kujunemine ülikoolis. Teises osas saab lugeda artikleid, kus keskendutakse õpetamise ja õppimise võimaluste uurimusele ülikoolis, analüüsitakse õpetamise võimalusi ülikoolis, õppejõuks kujunemist, õppejõudude identiteeti ja üliõpilaste õppimiskogemusi ülikoolis.
uudis kontekstides ning fookuses on Läänemere regioonis läbiviidud uurimused. Ajakirja luues oli toimetajate nägemuses rahvusvaheline eelretsenseeritav teadusajakiri, mis toimib rahvusvahelise foorumina, stimuleerides Läänemere regiooni täiskasvanuharidus- ja täiskasvanuõppimise alaste uuringute läbiviidavate uurijate teadusarutelusi ja koostööd. Ajakirja loomine ning eluspüsimine on keerukas protsess, kus nõudmised on kõrged ja konkurents on tihe ning oluline on leida nii oma lugejaskond kui ka tagada ajakirja tase ja rahvusvaheline levik. Oluline on ka avaldavate artiklite tase ja rahvusvaheline levik. Seetõttu liitusime 2011. aastal Versita kirjastusega ning tänaseks on ajakirja kolm numbrit tasuta juurdepääsetavad kirjastuse platvormil Versita Open. Ajakiri Studies for the Learning Society on rahvusvaheline, eelretsenseeritav teadusajakiri, mis alustas ilmumist aastal 2008. Ajakiri loodi Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi andragoogika osakonna ja täiskasvanuhariduse uurijaid koondava assotsiatsiooni BARAE (The Baltic Region Association for Research in Adult Education) eestvedamisel. Ajakirja taotlus on avaldada artikleid elukestva õppe ja õppimise, sh täiskasvanuhariduse, täiskasvanute koolituse ja täiskasvanu õppimise teemadel erinevates
Ajakiri Studies for the Learning Society on indekseeritud (Educational Research Abstracts online, ProQuest The Summon), mis tagab rahvusvahelise leviku ajakirjades avaldatud artiklitele.
Ootame kaastöid ajakirja järgmisesse numbrisse. Täpsem informatsioon ajakirja veebilehel: http://versita.com/sls/
7
uudis
Foto: Heiki Beres
8
Tudengiveeb mis see on? Tudengiveeb on projekt, millega luuakse mitmesuguseid kõrghariduse artikleid koondav veebilehekülg ja keskkond töö- ja praktikakohtade vahendamiseks. Tulevikus võib sellest leida igasugust infot, mida võib tarvis olla kõrgkooli sisseastujal või juba õppijal – kuidas valida eriala ja planeerida karjääri, kuidas kõrgkoolis asjad käivad, kuidas lahendada tekkinud probleeme (ja kust vajadusel abi leida) ning kuidas kõrghariduse baasilt ka tööturule siseneda. Lihtsustamaks töökoha leidmist ja praktiliste oskuste omandamist on võimalik tööandjatel pakkuda portaalis töö- ja praktikakohti. Küsimustele vastab Raul Ranne, Primuse koordinaator VÕTA valdkonnas ja tudengiveebi projekti eestvedaja
Kust selline idee? Töö- ja praktikavahenduskeskkonna idee pole tegelikult üldse uus, seda on kaalutud ja mõtet on edasi arendatud juba LÜKKA projekti aegadest, kuid konkreetsete tegevusteni on nüüd jõutud viimase pooleteise aasta jooksul koostöös Primuse õpi- ja karjäärinõustajate võrgustikuga. Keerukas on olnud just elluviimise aspekt, kuna iseenesest pole
veebiportaalide tegemine Primusest abikõlbulik, ning nii oli vaja otsida muid lahendusi, mis leitigi innovatsioonimeetme näol.
Mida tahetakse saavutada? Ühest küljest tahame tudengiveebiga tagada nõustamise parema kättesaadavuse, kuid paraku on tõsiasi, et mitte kõik, kellel on mure või õppimisalane probleem, ei jõua koolis töötavate nõustajateni. Portaali
uudis artiklite abil on võimalik muuta probleemilahendusi kättesaadavamaks ning teatud kohtades ka konkreetselt anda soovitusi, et see võiks olla hetk, kus pöörduda professionaalse nõustaja poole. Teisest küljest saame portaali abiga struktureerida ja korrastada senini suhteliselt kaootilist töö- ja praktikavahenduskeskkondade süsteemi ning samuti muuta praktikakohtade pakkumise lihtsaks tööandjate ja kättesaadavaks tudengite jaoks.
parem portaal on kasutu, kui sellest ei teata ning selle võimaluste teavitamise nimel ei tehta tööd.
Millal peaks portaal valmima? Praeguse ajakava järgi toimub portaali lõplik viimistlemine ja testimine 2012 augusti jooksul – selleks ajaks peaks olema lõpetatud ka kõik sisu- ja tehniliste tööde arendused ning portaali saaks avada kasutajatele käesoleva aasta septebris.
Kuidas toimub arendamine? Tudengiveebi arendamine toimub iseenesest kahes paralleelses osas – ühelt poolt töötatakse innovatsioonimeetme abil välja töö- ja praktikavahenduskeskkond ja muud tehnilised lahendused ning teiselt poolt kirjutatakse ligi 150 artiklit erinevatel teemadel, millest nii üliõpilasel kui sisseastujal oleks kasulik teada. Just see viimane on teema, kus väga palju on panustanud Primuse õpi- ja karjäärinõustajate võrgustik.
Kui kaugel on portaali arendus praegu? Praeguse seisuga on tudengiveebi jaoks valminud rohkem kui 140 sisuartiklit, mis läbivad juunikuu jooksul keeletoimetuse ning mis seejärel laetakse üles juba väljatöötatud veebi prototüüpi. Tehnilise poole pealt ootavad lahendamist kujunduselemendid, tööd tehakse ka teavituse suunal – ka kõige
Kuidas on tagatud portaali jätkusuutlikkus ja edasised arengud? Tudengiveebi puhul ei ole tegemist ühekordse projektiga, vaid me vaatame ka pidevalt tulevikku. Pärast struktuurifondide rahastuse lõppemist hoiavad portaali üleval kõrgkoolid oma ressurssidest ning portaal antakse kõigi materjalidega üle kõrgkoolide vahel moodustatavale konsortsiumile. Jooksvalt jäädakse tegelema ka portaali edasiste arendustega – on palju artikleid, mis ajaliste piirangute tõttu ei valmi portaali avamise ajaks, kuid see ei tähenda, et neid ei kirjutata. Kindlasti jätkame nii artiklite kui muude sisuteemade arendamisega nagu näiteks videod, testid ja erinevad e-kursused. Kindel on, et tudengiveebi puhul on tegemist pikaajalise ja jätkusuutliku projektiga.
9
10 sündmus
Euroopa VÕTA võrgustiku seminar 21. mail kohtusid TTÜ raamatukogu seminariruumis Euroopa VÕTA võrgustiku liikmed. Kohal olid esindajad nii riikidest, mis on juba aastakümneid tegelenud VÕTA arendamisega, nagu Holland, Šotimaa, Ühendkuningriik kui ka riikidest, mis on oma VÕTA arendustega alles algusjärgus – Läti, Türgi, Poola. Raul Ranne Primuse koordinaator VÕTA valdkonnas Vahest üheks kõige olulisemaks eesmärgiks oli viimasel ajal natuke vaikseks jäänud võrgustikuelule taas elu sisse puhumine ning parimate praktikate vahetamine. Eelkõige said osalejad põhjaliku ülevaate Eesti VÕTAst ja selle arendamistest erinevate ettekandjate poolt – Helen Põllo esindas Haridus- ja Teadusministeeriumi vaatenurka, Ethel Ader rääkis Tallinna Tehnikaülikooli kogemustest VÕTA rakendamisel, Raul Ranne tegi ülevaate VÕTA arengutest ja arendamisest programmi Primus raames ning Marin Gross esitas uurija (ja eelmistest kõnelejatest meeldivalt kriitilisemat) vaatenurka. Veelgi huvitavam oli ehk seminari osa, kus kõik osalejad said mõne sõnaga rääkida VÕTA ja kõrghariduse arendustest oma riikides. Ühendkuningriigi esindaja Tim Burton tegi pikema ülevaate muudatustest, mis on läbimas kogu UK kõrghariduse
kvaliteedikindlustamise süsteem. Poola esindaja rääkis dilemmast, mis nende ees seisab – kas VÕTA arendused suunata koolidesse või pigem tööturu suunas. Rootsi esindaja oli mures, et uus valitsus kaalub piirangute kehtestamist kõrgkooli sisseastumisel, lätlased püüavad endiselt ellu viia eelmisel aastal seadusega reguleeritud VÕTAt, šotlased täiendavad kvalifikatsiooniraamistikku... Igal riigil on omad probleemid ja oma lähenemine, kuid aluspõhimõtted arendusteks on samad ning meil kõigil oleks üksteiselt väga palju õppida. Koosoleku kolmas osa tegeles eelkõige võrgustiku enda arendamisega. Võrgustiku juhtimine anti järgmiseks poolteiseks aastaks ametlikult Šotimaalt Eestile üle ning läbi arutati ka edasised võrgustiku arengusuunad. Heaks kiideti ideed võrgustiku laiendamiseks ja enamate riikide kaasamiseks ning
sündmus ka see, et riigid nimetaks võrgustikku rohkem kui ühe esindaja. Otsustati, et edaspidi kohtutakse ametlikult kaks korda aastas, kuid taasloodav ja laiendatav juhtrühm hakkab kohtuma ka ürituste vahepeal ning võimalusel püütakse ühendada võrgustiku enda seminarid ka muude üritustega – kas õppereisi või mõne VÕTA-alase suurkonverentsiga. Hollandi esindaja ettepanekul otsustati ka, et alustatakse läbirääkimisi EURASHEga, (European association of Higher Education Institutions) korraldamaks ühiste jõududega käesoleva aasta oktoobris Amsterdamis ühiskonverents, mis keskenduks VÕTA kvaliteedile, peagi valmivale Euroopa Komisjoni poolt väljastatavale VÕTA-alasele soovitusele ning sellele, kuidas saavutada inimeste seas mõtteviisi muutus, et mõistetaks, et õppimine ei
11
toimu mitte üksnes kooliseinte vahel, vaid igal ajal ja igal pool. Kuidas see kõik mõjutab Eestit? Eesistujariigina on Eestil suurepärane võimalus tutvustada meie praktikat ja kogemust. Me ei ole enam Euroopa perifeeria, mis peaks vaatama teistele alt üles – jah, meil on paljudes asjades pikk tee käia, kuid meie kogemus kõrghariduse erinevate tahkude arendamisel on väga hinnatud ning meilt on palju õppida. Euroopa VÕTA võrgustik ongi loodud selleks, et üksteiselt õppida ning järgmise pooleteise aasta jooksul teeme omalt poolt kõik, et võrgustikku võimalikult hästi juhtida nii, et sellest saadav kasu oleks meile kõigile võimalikult suur.
Võrgustiku üleandmine – eelmine esimees Heather Graham ja Raul Ranne. Foto: Anne Loken
12
Primuse
ühisseminar Roostal 7.–8. juunil toimus Roosta Puhkekeskuses Primuse võrgustike ühisseminar, mille eesmärk oli sidustada programmi tegevusi, arendada koostööd, jagada kogemusi ning parimat praktikat. Lisaks oli võimalik osaleda kommunikatsioonialasel loengul ning kaunis looduses harjutada meeskonnatööd. Kokku osales seminaril 58 inimest. Meeldejäävateks kujunesid võrgustike poolt ettevalmistatud kogemuste jagamine – peamiseks küsimuseks oli “Mida oleme õppinud?”. Selleks kasutati lisaks tavapärastele esitlustele veel sotsiodraamat, kus mängiti läbi tegevuskavade läbirääkimise stseen minevikust ning „Rooside sõda“. Toome välja kokkuvõtte, mida ettekannetes enim välja toodi. Kõiki võrgustike ettekandeid näeb Primuse kodulehel uudiste rubriigist (lühendatud veebilink: http://bit.ly/L3rgTv).
sündmus
13
Mida oleme õppinud? Ülesmärgitud andmed on olulised. Need näitavad, et sa töötasid.
Palju töötama Kui te olete hädas, ajage asi segaseks.
Ärge kunagi vaielge lolliga, inimesed ei tee alati teie vahel vahet. (Vaidluse esimene
Koos töötama
seadus) Meeskonnatöö on oluline. See lubab süüdistada kedagi teist.
Eesmärke seadma, täitmist kavandama
Need, kes oskavad, teevad. Need, kes ei oska, õpetavad. (H. L. Menckeni seadus) Mida varem te maha jääte, seda rohkem on teil aega järelejõudmiseks.
Järeldus on koht, kus te väsite mõtlemast.
Analüüsima
(Matzi maksiim) Kui sa ei saa vastust tavalisel moel, alusta vastusest ja arenda sellest välja küsimus.
14
sündmus
Teavitama
Parim viis esile kutsuda värskeid mõtteid on kiri kinni kleepida. (Kirja seadus)
Õige mõistmine tuleneb halvast kogemusest. Kogemus tuleneb halvast
Kogemusi vahetama
mõistmisest. (Higdoni seadus) Alati on olemas lihtsam võimalus. (Ilesi seadus)
Iga kord, kui süsteem osutub täielikult määratletuks, avastab keegi lollakas midagi, mis
Bürokraatiat murdma
kas muudab kogu
süsteemi olematuks või avardab seda äratundmatuseni. (Brook'i seadus) Jätke alati ruumi selgituse lisamiseks, juhul kui asi ei õnnestu. (Väljapääsureegel)
Kui sa ei tea, mida sa teed, tee seda hoolikalt.
Lustima
Kui te tunnete end hästi, ärge muretsege. See läheb mööda. (Bolingi postulaat)
sündmus 15
Organisatoorne LALA on meile lõpuks pähe kulunud Lipud Allkirjad Logod Ajakavad Väljavõte VÕTA võrgustiku ettekandest.
Meeskonnatööd sai harjutada seminarijärgsel õhtul fotojahi mängus. Nii lahendas üks meeskondadest teema “Hääletajad”. Foto: Anna-Liisa Pääsukene
16 kokkuvõte
“Rooside sõda” Primuse moodi. Programmi 6. tegevuse ehk õppija toimetuleku toetamise võrgustiku liikmed tegid oma ettekande mängulisemas vormis. See, mida õppinud oleme, tuli välja “Rooside sõja” mängu küsimuste-vastuste kaudu.
Läbi sotsiodraama anti ettekujutus olukorrast 2008. aastal, kui programm alustas tegevusi. Fotod: Maris Saar
kokkuvõte
Kui töötad mingi probleemi lahenduse kallal, on alati abiks, kui tead vastust. (Täpsuseseadus)
Probleeme lahendama
Probleemi lahendamine seisneb lahendajate leidmises. (Van Herpeni seadus) Iga lahendus tekitab uusi probleeme.
Hämmastav, kui palju aega kulub selle lõpetamiseks, mille kallal te ei tööta.
Aega planeerima
(McGee esimene seadus)
Kui te aitate sõpra hädas, meenute te talle kindlasti - järgmine kord, kui ta hädas on.
Sõpru leidma
(Cheiti hädaldus)
Ei ole nii lihtsat ülesannet, et seda ei annaks valesti teha. (Perrusseli seadus)
Õppima Kui panete lusikatäie veini reovee vaati, on tulemuseks reovesi. Kui panete lusikatäie reovett veinivaati, on tulemuseks reovesi. (Schopenhaueri entroopiaseadus)
17
18 sündmus
Mõned inimesed juhivad raamatu järgi, isegi kui nad ei tea, kes on raamatu kirjutanud, või mis raamat see on.
Juhtima
Miski ei tule välja nii, nagu kavandatud. (Seay'i seadus) Raha on alati puudu, aga eelarve on alati täitmata.
Millised kolm mõtet võtsite kaasa seekordselt võrgustike ühiskohtumiselt? Monika Maljukov, Eesti Üliõpilaskondade Liit: Primuse võrgustikes osalemine on inimestes kinnistanud, et koostöö on väga oluline, kui mitte kõige olulisem. Seda ütlesid kõikide võrgustike esindajad ja seda on hea kuulda, sest minu hinnangul on vaja teha rohkem koostööd ning vähem omavahel kembelda. See viib kõige paremini tulemuseni. Teine mõte, mis tekkis, on seotud ajaga ja mulle meeldis, kuidas Raul selle välja tõi. Aega on alati vähe, kõigil on alati kiire ning sinna ei saa midagi teha, kuid end liigutatakse alati kiiremini ja tehakse vajalik ära siis, kui aega enam pole, viimasel hetkel. Seega mõttena on vaja tähtajad võimalikult varajaseks tõsta ja siis saab ka tulemuse. Kolmandana tooksin välja kohapeal korraldatud programmi ja kõrgkooli esimese kohtumise simulatsiooni aastast 2008. Ma pole kunagi mõelnud, et millegi uue toomine kõrgkooli on nii keeruline ja et endiselt on oluline ikka ainult enda vaatevinkel ja heaolu, mitte
sündmus 19
reaalne tulemus. Seega see tuletas meelde, et iga algus on raske ja kui järjepidevalt protsesse vedada ja panustada, siis võib jõuda hea tulemuseni ja erinevate arvamuste kandjad mõistavad teiste mõtteid paremini ning uued protsessid ja mõtted ei tundu enam nii halvad. Lisaks muidugi: “Raha on alati puudu, kuid eelarve on alati täitmata”.
Ethel Ader, Tallinna Tehnikaülikool: Koostöös peitub jõud, millest ja mille varal õppida. See mõte jäi kõlama eelkõige just erinevate võrgustike õppimise ettekannetest. Koostöö oli läbivalt esile toodud ning tunda oli seda, et enam ei ole see pelgalt kaunis sõna paberil, vaid sisulise koostöö tegelik toimimine ongi võimaldanud erinevaid väljakutseid vastu võtta ja jõuda sinna, kus me praegu oleme. Kuigi olen Primuse võrgustikuga seotud olnud üsna lühikest aega, siis millegipärast märkan isegi mina kui uustulnuk, et muutused kunagi ja praegu vahel on tajutavad. I was elected to lead not to read. See ütlus jäi meelde kommunikatsioonialasest loengust (oli vist näide Simpsonitest) ja selle valisin väljatoomiseks just emotsionaalsest äratundmisrõõmust lähtuvalt soovides tähelepanu pöörata sellele, et juhtimise aluseks on lugemine. Kui selle ütluse järgi saab pealtnäha lugemis- ja juhtimisfunktsioone eraldada, siis leian, et eesmärgipärases ja jätkusuutlikus juhtimises tuleb lugemist (ehk siis asjade sisu ja põhjustagajärgedega kursis olemist) osata lihtsalt niimoodi ellu viia, et väljastvaataja oleks enam kui kindel, et sellel inimesel on ööpäevas rohkem kui 24 tundi, kuid tegelikult on ta lihtsalt andekas ning lisaks sellele oskab erinevaid iseenda, teiste ja ka materiaalseid ressursse hästi planeerida. Kolmandana tooksin välja Neil Gaimani tsitaadi Raul Ranne ettekandest: „Sündmused on argpüksid – need ei juhtu ükshaaval, vaid nad jooksevad ringi karjas ning hüppavad sulle kallale kõik korraga“. Osade asjade vastu lihtsalt ei saa, kuigi pidevalt võib kuskil sisemuses olla tahe nende asjade vastu võidelda. Anda endast rohkem kui 100%, et KÕIK läheks nii nagu ma planeerin ja tahan - TÄIUSLIKULT. Vaatamata sellele – alati ei lähe. Ja tuleb endale aru anda, et see ongi OK ja mitte heituda. Need ongi need kohad, kus õpitakse ja nii pole ka ohtu monotoonseks rutiiniks, mis muidugi ei tähenda, et tuleb anda endast vähem kui 100%.
20 koolitus
Arengukavad Teooriast praktikasse 22. mail toimus Tallinna Rahvusraamatukogus koolitus „Arengukavad. Teooriast praktikasse“, mis oli suunatud nendele kõrgkoolide esindajatele, kes on oma töös tihedalt seotud arengukavade koostamisega. Koolitust viis läbi TÜ doktorant Margo Liik. Kadrin Kergand Programmi Primus tegevjuht Milleks üldse on vaja arengukava? Samamoodi võib küsida, miks on organisatsioonile vaja juhti või laevale kaptenit? Kui on juhti vaja, siis on üks juhi kohustusi strateegia ja sihi valik. Avalikus sektoris pannakse strateegia harilikult paika juba omaniku, st riigi poolt. Sellest järgmine tase on, kuidas luua väärtusi, nii et oleks tagatud finantsvõimekus ja riigi eemärgid saaksid saavutatud. Selleks ongi vaja strateegilist plaani ehk arengukava. Primuse raames korraldati juba teist korda arengukavade koostamise seminar, kuhu olid oodatud kõrgkoolide esindajad, kes vastutavad arengukavade eest ja on arengukavade koostamisega tihedalt seotud. Kokku toimus maikuus seminar kahele grupile: rakenduskõrgkoolidele ning Eesti Maaülikoolile. Seminari läbiviija oli Margo Liik Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast. Seminaride arutluse lähtekohaks oli, et arengukava on kui strateegiline plaan. Pahatihti on strateegilised plaanid kaugel sisuliste
nõuete täitmisest, olles lihtsalt tülikaks kohustuseks, millest tahetakse kiirelt vabaneda. Selle tulemusena ei ole plaanid tihti väärt isegi paberit, millele need trükitakse. Teoreetilist lähenemist kasutati olemasolevate arengukavade analüüsimisel. Arutelud kulgesid tuliselt, sest teooria ja reaalse elu kõrvutamine on võrreldav reaalsuse peegeldamisega. Alati ei pruugi peegeldus vastata enda arvamusele või üldse meeldida. Või on asi peeglis? Igatahes pakkusid seminarid nii mõtlemis-, aruteluainest kui ka uusi teadmisi.
Üks seminari käigus tekkinud ettepanek oli see, et kõrgkoolid vajaksid selgemaid ja detailsemaid nõudeid arengukava koostamiseks. Artikli kirjutamisel on kasutatud Margo Liigi koostatud materjale.
koolitus
Professor Toomelaga teadusest, mänguteadusest ja teaduse mängimisest Maria Isabel Runnel TÜ loodusteadusliku hariduse doktorant Ühena paarikümnest haridusuurijast osalesin 24. mail Tallinnas professor Aaro Toomela seminaril „Kaasaeg sotsiaal- ja käitumisteadustes: teadus, mänguteadus ja teaduse mängimine“. Kuna ma ei olnud prof Toomelaga varem kokku puutunud, siis läksin seminarile huvist intrigeeriva teema vastu ning selgete eelootusteta. Tagantjärele võin öelda, et ei kahetse. Professor Toomela käsitles oma veenval moel teadusliku teadmise määratlusi ja teaduse kvaliteedikriteeriume, sotsiaal- ja haridusteaduse mängureeglite tagapõhja ning erinevaid võimalusi, kuidas teadlased (või mänguteadlased) nendega toime tulevad või nende vastu mässavad. Võtsin seminarilt kaasa mõned vajalikud mõtted. Varem arvasin, et teadlast eristab mitteteadlasest teadmiste hulk ning võime määratleda oma teadmiste põhjal probleeme, leida seoseid ja lahendusi. Teadvustasin, et eriti sotsiaal- ja humanitaarteaduste puhul sellest aga ei piisa – vaja on ka tajuda ühiskonda, tunda ära aktuaalsed teemad, osata oma uurimisideed mitteteadlastest rahastajatele arusaadavalt selgitada. Valgustav oli näide tunnustamata geeniusest: säravast
ideest või teooriast ei ole kasu, kui teadlane ei suuda seda arusaadavalt selgitada või on oma ajast liiga palju ees. Mõtlema pani ka “tõsise” teadusetegemise ja mängureeglite suhe. Jagan seminaril kõlama jäänud seisukohta, et teadlasel tasub suunata oma energia vajalikesse kohtadesse, teha endale teaduse mängureeglid selgeks ning mängida reeglite kohtaselt, mitte kulutada aega ja jõudu kehtivate kirjutatud või kirjutamata reeglite vastu sõdimisele. Seminarile andsid selge lisasväärtuse prof Toomela põnev isiksus, julged väited ja intrigeeriv esinemisstiil. Igale noorteadlasele kulub kahtlemata ära kriitilise mõtlemise oskus ja kahtlev meel, et osata kaaluda ka kogenuma kolleegi väidete ja näidete objektiivsust ja valikupõhimõtteid. Sain tõuke mõelda sotsiaal- ja haridusteaduste ning loodus- ja reaalteaduse tegemise põhimõtteliste sarnasuste ja erinevuste, teadlaseks olemise ning teaduses kokkulepitud ja kirjutamata mängureeglite üle. Just oma akadeemilise tee algusfaasis on uurijaid vaja nende teemadeni juhatada, et nad saaksid arendada kriitilist mõtlemist ja jõuda selgusele oma identiteedis teadlasena. Jään huviga ootama Primuse ja Eduko poolt korraldatavat uuringute suvekooli.
21
22
koolitus
Uuringute suvekool
Mentorluskuu august
23.–24. augustil toimub uuringute suvekool “Uuringu või analüüsi finantseerimise taotlemine: Kes peale ei löö, see väravasse ei saa”, mida viib läbi professor Aaro Toomela. Suvekooli sihtrühmaks on programmide Eduko ja Primus partnerkõrgkoolide töötajad, kes tegelevad haridusuuringutega.
13.–17. augustil toimub Haapsalus tulevastele mentorõppejõudude koolitajatele koolitus, kuhu on kutsutud osalema juba tegutsevad mentorõppejõud. Koolitus pakub osalejatele võimaluse reflekteerida oma õppejõuks ja mentorõppejõuks olemise kogemust. Koolituse käigus arutletakse, mis teemasid tuleks käsitleda mentorikoolitusel ja milline on koolitaja roll mentorite koolitamisel. Toimuv koolitus on interaktiivne ning kõigil osalejatel on võimalus läbi mängida koolitaja ja osalejate rollid. Koolitusele on veel 3 vaba kohta, osalemise eelduseks on varasem osalemine Angi Malderezi mentori koolitustel ning vähemasti aastane mentorluse kogemus kõrgkoolis.
Finantseerimise taotlemine muutub teadlase jaoks järjest olulisemaks. Kuna finantseerijad võivad mõnikord olla teaduskauged inimesed, siis on toetuse taotlemine tihedalt seotud rahastajale või tellijale mõistetavate argumentide esitamisega. Suvekoolis analüüsitakse teoreetiliste ja rakendusuuringute taotlemist ning selle sisulisi ja mittesisulisi tahke.
Täpsem info ja registreerimine: Suvekoolis osalejatel on võimalik analüüsiks esitada mõni finantseerimistaotlus, selle puudumine ei ole kursusel osalemisel takistuseks. Analüüsiks esitatav taotlus peab olema valmis minimaalselt 1 nädal enne suvekooli algust. Küll aga on kõigil osalejatel kohustus enne suvekooli algust esitatud projektid retsenseerida ja retsensioon esitada. Ka retsensioonid analüüsitakse suvekoolis. Võimalusel on nii taotlused kui ka retsensioonid analüüsimisel anonüümsed, kui autor(id) ei soovi teisiti. Täpsem info ja registreerimine:
http://primus.archimedes.ee/kalender/
http://primus.archimedes.ee/event/426 21.–25. augustil toimub Pärnumaal Kablis koolitus alustavatele mentorõppejõududele. Koolitaja Angi Malderez on Eestis koolitamas juba viiendat korda. Koolitusel osalejad saavad analüüsida oma senist õpi- ja õpetamiskogemust, praktiseerida ja läbi mängida erinevaid olukordi ja rolle – olla nii mentorõppejõu kui ka mentee rollis. Rollimängude järgi toimuvad arutelud kus tehakse järeldusi ning seostatakse kogetu teooriaga. Täpsem info ja registreerimine:
http://primus.archimedes.ee/event/427
eelinfo
Konverents „Higher education – higher level learning?“ Kutsume Teid osalema ja esinema 23.–25. jaanuaril 2013 Tallinnas Meriton hotelli konverentsikeskuses toimuval konverentsil “Higher education – higher level learning?”.
Konverentsi eesmärgiks on kujundada Eesti õppejõududes valmisolekut oma õpetamisoskusi arendada ja uurida. Konverentsi käigus tuletame endale kui õppejõududele meelde õpetamise-õppimise olulisust ja arutleme, milline on õppejõu mõju kõrghariduses toimuvatele olulistele protsessidele ning õppija, kõrgkooli, valdkonna ja ühiskonna arengule. Konverents annab võimaluse nii oma õpetamisalase teadustöö ja kogemuste tutvustamiseks kui ka teiste töödega tutvumiseks. Töötubades arutletakse edumeelsete, uudsete, kasulike ja toredate õpetamiskogemuste üle. Konverents on suunatud Eesti, Skandinaavia ja Euroopa õppejõududele, doktorantidele, õppejõudude koolitajatele, ülikooli esindajatele, teaduskondade arendajatele ning kõrghariduse valdkonna uurijatele.
Konverentsi ametlik koduleht: http://primus.archimedes.ee/conference2013/
23
Olulised kuupäevad juuli-september 2012
15.07 elektroonilise 23. VMT esitamise tähtaeg 13.-17.08 Angi Malderezi mentorõppejõudude koolitajate koolitus
21.-25.08 Angi Malderezi mentorikoolitus alustavatele mentorõppejõududele
23.-24.08 Prof Aaro Toomela uuringute suvekool 15.09 elektroonilise 24. VMT esitamise tähtaeg
Soovime ilusat ja sooja suve kõigile!
http://primus.archimedes.ee/