1 09/2011 nr4
Primus
Uus õppeaasta on alanud. Et aidata esmakursuslastel kõrgkooliellu sujuvalt sisse elada, korraldatakse kõrgkoolides üha sisukamaid eelnädalaid ja muid tutvumisüritusi.
Toimetaja: lisaks tänavuse aasta mahukate tööde elluviimisele on vaja ette valmistada uus tegevuskava. Sündmus: vaatame tagasi mitmetele põnevatele suvistele koolitustele.
2
Primus
09/2011
nr4
Sisukord toimetaja
Edukat uut õppeaastat! 3-4
toimetaja/sündmus
Keelekeskused arutasid võõrkeelte õpetamise ja testimise tasemete ühtlustamisvõimalusi 4-5
sündmus
Kuidas kahel toolil istumine aitab kirjutada teadusprojekti 6 Õppejõudude koolitusvaldkonna kovisiooni seminar 7-8
Primus
Palgaseminar projektitöö tasustamisest 8-9 Mentorlus on oluline nii õppejõududele, akadeemilisele üksusele kui tervele organisatsioonile 10-11 Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppekavade tagasiside seminar 12
SA Archimedes Programm Primus
Esmakursuslaste sisseelamine, rebasenädalad ja teavitusüritused 13
Tel: 730 0800 E-post: primus@archimedes.ee http://primus.archimedes.ee Postiaadress: Väike-Turu 8, I korrus 51013 Tartu
toimetaja 3
Edukat uut õppeaastat! Uue õppeaasta algus on periood, mil võik-
Sellel aastal ei tee me koostamise eel se-
sime ka programmi Primus tegevuste puhul
minare ega koosolekuid, sest nelja aasta ko-
kriitiliselt üle vaadata, mida oleme sellel aas-
gemusele tuginedes võime öelda, et saate
tal ära teinud, mis veel tegemist ootab ning
ise juba väga hästi hakkama. Kui vaja, oleme
ühtlasi mõelda juba järgmisele aastale.
siiski alati valmis nõu andma.
Sellel aasta numbreid analüüsides näeme,
Soovitame vaadata prioriteetide juures
et terve aasta „raskus“ on kandunud sügisele,
toodud eelarvesummasid. Need annavad et-
kuna esimese poolaasta eelarvete täitmine
tekujutuse meie võimalustest ning loodeta-
on olnud kasin. Paariaastane kogemus ütleb,
vasti ühtlasi orientiiri, et tegevuskava etteval-
et aasta viimane väljamakse on alati olnud
mistamisel ei tuleks teha asjatut tööd. Nagu
kõige suurem, näiteks 2010. aastal moodus-
näha jooniselt 2 (vt lk 4), on 2012-2014. aasta
tas see kogu aasta väljamaksetest 33%. Mu-
eelarve kogu eelarvekavast (14,58 miljonit
relikuks teeb aga tõsiasi, et selle aasta alguse
eurot) märkimisväärselt väiksemate mahtu-
väljamaksetaotlused on olnud väiksemad kui
dega kui eelnevad perioodid. See tähendab,
eelmise aasta samal perioodil (vt joonis 1, lk
et 2011. aasta lõpuks võime öelda, et oleme
4). Seetõttu on aasta teisel poolel vaja planee-
väga palju juba ära teinud. Tulevate aastate
ritud tegevuste elluviimise (ja ühtlasi ka eel-
tegevused saavad kinnistada juba algatatut
arve maksimaalse kasutamise) nimel tõsiselt
ning tagada vajalike ja end õigustanud tege-
pingutada.
vuste jätkumise ka pärast programmi lõppu.
Usume, et saate sellega kenasti hakkama.
Tuletan meelde, et meie koordinaatorid
Igaks juhuks paneme ikka ja jälle südamele,
on alati valmis vastama teie küsimustele ning
et jälgige eelarve kasutamisel ka mõistlikkuse
toetama teid tegevuskava elluviimisel ja ka
põhimõtet.
uute tegevuste planeerimisel. Küsige julgesti!
Samal ajal käesoleva aasta mahukate töödega on vaja ettevalmistada uus tegevuska-
Programmi elluviija poolt soovin teile kõigile edukat alanud kooliaastat!
va. Oleme üheskoos prioriteedidpaika pannud ning programmi juhtnõukogu on need ka kooskõlastanud. 2012. aasta tegevuskava esitamise tähtaeg on 20. oktoober 2011.
Urve Vool programmi Primus tegevjuht
4 toimetaja 64% 57% Väljamaksetaotlused 2010
Keelekeskused a
ja testimise tasemete
Väljamaksetaotlused 2011
12%
14% 10%
17% 12%
14%
jaanuar
märts
mai
juuli
veebruar
aprill
juuni
detsember
Joonis 1. 2011. aasta alguse väljamakse taotlused on olnud väiksemad kui eelmise aas-
Primuse tegevusvaldkonnas “Õppejõudude õpetamis- ja juhendamisoskuste arendamine” valmistasid nelja ülikooli keelekeskused (TÜ, TLÜ, TTÜ, EMÜ) ette ühisprojekti, mille tulemusena tõuseb kõrgkoolide võõrkeeleõppega tegelevate õppejõududude testimispädevus Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi CEF:2000 järgides ning võõrkeeleoskuse hindamine eri ülikoolides muutub paremini võrreldavaks.
ta samal perioodil Ülle Sihver Eesti Maaülikool
Programmi eelarve jaotus aastate lõikes
Projekti keskseks sündmuseks kujunes viiepäevane ühiskoolitus „Võõrkeelte õpe-
25%
tamise ja testimise tasemete ühtlustamine
21% 17%
16%
kõrghariduses” 13.-17. juunil Viinistul. Koolitusel osales 50 ülikoolide keelekeskustes
15%
erinevaid keeli õpetavat lektorit. Koolitust juhtis suure testimis- ja hindamiskogemusega Roehamptoni ülikooli professor
3%
3%
Barry O´Sullivan Suurbritanniast. Olulised arutlusteemad olid testimisülesannete
2008 2009
2010 2011
2012 2013
2014
koostamise kriteeriumid võõrkeeles erinevatel keeleoskustasemetel kõigis keele neljas osaoskuses.
Joonis 2. Aastateks 2012-2014 planeeritud eelarvemahud on väiksemad kui eelnevatel perioodidel.
Testiülesande valiidsuse ehk kas hinnatakse oskust, mida mõõta soovitakse, ja reliaabluse ehk tulemuste usaldusväärsuse
sündmus
arutasid võõrkeelte õpetamise
e ühtlustamise üle
Koolitusel „Võõrkeelte õpetamise ja testimise tasemete ühtlustamine kõrghariduses” osales 50 erinevaid keeli õpetavat lektorit ülikoolide keelekeskustest. Foto: EMÜ
saavutamise eelduseks on testimisteooria
kolleegide kohtumine ja esmakordne või-
väga hea tundmine ja pidev tagasisidestav
malus üksteise tegevustest ja eesmärkidest
praktika.
lähemat ülevaadet saada ning neid omavahel võrrelda. Kuna võõrkeeleoskuste testimine on
Koolitus andis väga hea võimaluse nende-
kompleksne ja pidev võrdlevat ja tagasisides-
le teemadele keskenduda. Teooria selgitami-
tavat analüüsi nõudev tegevus, kavandavad
sel tõi lektor rohkelt huvitavaid ja kasulikke
keelekeskused projekti jätkutegevusi ka järg-
näiteid oma testimispraktikast. Koolituse käi-
mistel aastatel eemärgiga saavutada keeleos-
gus koostasid ja analüüsisid erinevate keelte
kuse testimisel ühtlane professionaalne tase.
töörühmad testide ülesandeid, arvestades eelnevalt teoreetiliselt läbivõetud kriteeriu-
Paljud osalejad rõhutasid koolitusele taga-
me ja said prof Sullivanilt kohapeal teooriale
sisidet andes seda, kui oluline oli nende jaoks
lisaks professionaalset praktilist nõu. Koolitus
tänapäevaste keeletestide koostamise põhi-
võimaldas lektoritel süsteemselt süveneda
mõtete omandamine, sest see võimaldab neil
keeletestide koostamisse ja mõõtmisse.
luua kvaliteetsemaid teste oma keelekursuste õpiväljundite omandamise kontrollimiseks.
Ühisprojekt aitab tänuväärselt kaasa üli-
Väga vajalikuks peeti ka jätkukoolituste kor-
koolide keelekeskuste partnerlusele ja sü-
raldamist, kus tegeletaks peamiselt testimis-
nergia loomisele. Hindamatu väärtusega on
ülesannete koostamisega oma ala eksperdi
Tallinna ja Tartu ülikoolide keelekeskuste
juhendamisel.
5
6 sündmus
Kuidas kahel toolil istumine aitab kirjutada teadusprojekti 2.–3. august toimus Viinistul programmide
hindamisjuhendile hinnati. Seega said kõik
Primus ja Eduko koostöös „Haridusprojektide
osalejad olla projekti kirjutaja/taotleja rollis
kirjutamise suvekool“. Koolitajad olid prof Ellu
ning teiselt poolt ka projektide hindajad/ret-
Saar ja Jelena Helemäe Tallinna Ülikoolist.
sensendid. Osalejate sõnul oligi just rühmatööna projektide reaalsest hindamisest ehk
Kadrin Kergand
n-ö kahel toolil (taotleja ja hindaja) istumisest
Programmi Primus koordinaator uuringute ja
kõige rohkem kasu.
personalijuhtimise valdkonnas Kindlasti olid väga õpetlikud ka prof Ellu Teadusprojektide läbiviimiseks tuleb üha
Saare ja Jelena Helemäe endi kogemused
enam taotleda raha erinevate projektide
projektide kirjutajate ja hindajatena. Esimesel
vahenditest nii Eestis kui mujal. Konkurents
päeval oli kõigil osalejatel võimalik tutvuda
projektipõhistele rahadele on tihe, nii näi-
ühe reaalselt esitatud teadusprojektiga, mida
teks on Eesti Teadusfondi statistika kohaselt
koolituse käigus koos analüüsiti ning lõpuks
ainult 31% esitatud projektitaotlustest ühis-
võrreldi rühmatöö tulemusi tagasisidega, mil-
konnateaduste valdkonnas edukad. Jelena
le antud projekt tegelikult retsensendilt oli
Helemäe sõnastas suvekooli vajaduse ja idee
saanud.
alljärgnevalt: koolituse eesmärk oli inimeste häälestamine projektide kirjutamisele ehk
Prof Ellu Saar tutvustas Eesti Teadusfondi
mõttele, et see on peaaegu loterii, aga mitte
grantides sagedamini esinenud vigu ja andis
päris:
soovitusi, mida võiks jälgida, et projektitaot-
• •
erinevalt tavaloteriist niisama selles
osalema ei pääse
lus oleks edukas. Kuigi korduvalt käis läbi mõte, et lõplikult head valemit hea projekti
erinevalt tavaloteriist on selles osale-
kirjutamiseks ei ole, on oskused ja kogemus
mine teadlaste jaoks peaaegu et kohustuslik
siiski väga olulised. Sealt edasi sõltub aga pal-
ja nii mõneski mõttes kasulik, rääkimata sel-
ju hindajast ning ka õnnest.
lest, et võit on prestiižne. Haridusprojektide kirjutamise suvekool oli Suvekoolile
eelnes
osalejate
isesei-
arendav kogemus kõigile. Osalejad said häid
sev töö, mille käigus tuli koostada projekt,
mõtteid tulevaste projektide jaoks ning ka
mida hiljem koos analüüsiti ning vastavalt
entusiasmi uute taotluste kirjutamiseks.
7
Kovisiooni seminaril osalejad Tallinna Ülikoolist, Estonian Business Schoolist, Läti Ülikoolist ja Loode-Venemaa Ülikoolist Foto: TLÜ
Õppejõudude koolitusvaldkonna kovisiooni seminar 8.–9. augustil 2011 toimus Pillapalu Koolitusstuudios Tallinna Ülikooli korraldatuna ESF programmi Primus toel õppejõudude koolitusvaldkonna kovisiooni seminar. Ürituse eesmärk oli jagada kogemusi, parimaid praktikaid ning arutada erinevaid probleeme õppejõudude koolitamises ning nende arengu toetamises nii meil kui mujal. Rea Raus ja Krista Tiit, TLÜ avatud ülikool Väliskogemusi jagasid meiega kolleegid
Kuidas toetada hoiakute muutust?
Dainuvite Bluma Läti Ülikoolist ning Oksana Rjabtsunovskaja ja Natalia Olenknovits Loode-Venemaa Ülikoolist. Osalejate valitud kolmele olulisemale probleemküsimusele otsiti ja leiti lahendusi avatud ruumi meetodil:
Kuidas jõuda iga õppejõu koolitusvajaduseni? Kuidas õppejõuna väärtustada ennast?
8 sündmus Aruteludes käsitleti antud küsimusi eri-
Sama oluliselt jäi kõlama ka vajadus te-
nevate võimalustena õppejõu, aga ka õppe-
geleda eneseväärtustamise ja stressijuh-
jõudude koolitaja, arengu toetamiseks. Eriti
timisega, mis on arengu toetamisel sageli
esile kerkis koolitusvajaduse temaatika, mille
võtmetähendusega.
juures arutleti mõtteviiside „tahaksin osaleda sellel koolituse“ versus „mulle on vaja seda
Läti ning Venemaa kolleegide näited ja ko-
koolitust“ üle. Samuti leiti, et iga muutus,
gemused illustreerisid sarnasusi meie prob-
mida soovime näha üliõpilastes, saab alguse
leemide ning õnnestumistega ja andsid ideid,
õppejõust. Seega kui soovime näiteks, et üli-
mida kõik osapooled said koju kaasa viia.
õpilased võtaksid ise suurema vastutuse oma
Kovisiooni seminar andis võimaluse arutleda
õppimise eest, on vajalik, et õppejõudude
kõigi jaoks olulistel teemadel ning luua ühtse
koolitajad ja koolitused tervikuna kannaksid
kogukonnatunde.
seda ideoloogiat.
Palgaseminar projektitöö tasustamisest Paljud Tartu Ülikooli töötajad on kaasatud erinevatesse Euroopa Liidu struktuurfondidest rahastatavatesse projektidesse. Projektitööd annavad ühest küljest hea võimaluse saada tegevusteks täiendavat raha, kuid teisalt on raha kasutamine seotud rangete piirangutega.
Eveli Ojamäe ja Anne-Ly Vaher, Tartu Ülikool Sel aastal on rahastajad auditeerinud
projektiraha kasutamisel.
mitmete ülikoolis läbiviidavate projektide rahakasutust ning andnud soovitusi pro-
Saadud kogemuste ja auditite tähelepa-
jektitöötajate tasustamise läbipaistvamaks
nekute jagamiseks korraldas ülikooli perso-
muutmiseks. Auditeerijate tähelepanekud
naliosakond augusti lõpus projektide koor-
on olnud seotud töö eest makstava tasu suu-
dinaatoritele seminari. Personalitöö jurist
rusega ja tööajatabelite koostamisega. Tuleb
Eveli Ojamäe, personalitöö peaspetsialist
tunnistada, et auditid ei ole kõige muga-
Keiu Kriit ning palgakorralduse peaspetsia-
vam viis vigadest õppimiseks, kuid siiski on
list Anne-Ly Vaher rääkisid projektitöö ta-
need andnud olulise kogemuse ja suurema
sustamisest, korrates alustuseks üle riiklike ja
selguse selle kohta, mida tuleb arvestada
ülikooli õigusaktide nõuded ning jätkates
sündmus konkreetsete probleemide ja näidetega. Oma
ei pruugi olla mõistlik töökorraldus ka töötaja
kogemusi jagas programmi Primus tegevjuht
tervise seisukohast.
Urve Vool.
Esmapilgul lihtne ülesanne pidada töötatud
Seminaril rõhutati, et projektitöö on samasugune nagu muu ülikoolis tehtav töö, kuid
aja kohta arvestust muutub
lisaks tavapärastele töötaja töölevõtmist ja
keeruliseks, kui töötaja osaleb
tasustamist puudutavatele reeglitele tuleb arvestada ka projekti rahastaja nõudeid projektiraha kasutamise kohta. Ülikoolis lähtutakse töötasu määramisel palgapoliitika põ-
samaaegselt mitmes erinevas projektis, on vahepeal töölähetuses, haiguslehel või puhkusel.
himõttest, mille kohaselt tasustamise aluseks
Seminaril anti soovitus kasutada ületunni-
on töötaja töö väärtuslikkus. See on sisuliselt
tööd ainult erandjuhul, kui töö on lühiajaline
sama nagu struktuuritoetuse seaduse nõue,
ja töö tegemiseks ei ole võimalik leida teist
et töötasu peab olema kooskõlas asutusesi-
inimest. Koordinaatoritel oli palju mõtteid ja
sese või Eesti keskmise palgatasemega vasta-
küsimusi ka tööajatabelite täitmise kohta. Es-
vasisulise töö eest. Jagati soovitusi ja arutati,
mapilgul lihtne ülesanne pidada töötatud aja
kuidas konkreetse töö väärtust leida ja mil-
kohta arvestust muutub keeruliseks, kui töö-
liste võrdlusandmete alusel töötasuotsuseid
taja osaleb samaaegselt mitmes erinevas pro-
teha. Pikem diskussioon tekkis ületunnitöö
jektis, on vahepeal töölähetuses, haiguslehel
teemal.
või puhkusel. Erinevate tööde ja töölt puudu-
Trojektitöö on samasugune nagu muu ülikoolis tehtav töö, kuid lisaks tavapärastele töötaja töölevõtmist ja tasustamist puudutavatele
tud perioodide täpne arvestamine eeldab erineva info ülesleidmist ja arvessevõtmist ning ka arvutamisoskust. Kokkuvõttes jäi kõlama vana tarkus, et
reeglitele tuleb arvestada ka projekti
probleemide lahendamise asemel on parem
rahastaja nõudeid projektiraha
neid ennetada ehk väga oluline on juba enne
kasutamise kohta.
projektiraha taotlemist selgeks teha raha kasutamise reeglid ning projekti täitmise ajal
Paljud projektitöö tegijad töötavad juba
neist kinni pidada. Mõni pikemat aega pro-
enne projektiga liitumist täiskoormusega
jektitööga tegelenud osaleja leidis, et ei kuul-
ning paljudel juhtudel on võimalik projek-
nud seminaril kuigi palju uut, kuid jätkus ka
titööd teha ainult ületunnitööna. Samas on
neid, kes pidasid seminari vajalikuks ja leidsid,
ületunnitöö tegemise võimalused piiratud,
et selliseid kokkusaamisi tuleks edaspidigi
ületunnitöö tuleb töötajale hüvitada ning see
korraldada.
9
Foto: Karin Ruul
10
Mentorlus
on oluline nii õppejõududele, akadeemilisele üksusele kui tervele organisatsioonile 15.-19. augustil toimus Narva-Jõesuus mentorikoolitus. Seekord avastas viie päeva jooksul Briti koolitaja Angi Maldereze oskuslikul suunamisel mentorluse põhitõdesid 22 õppejõudu mitmest kõrgkoolist. Inga Kukk, programmi Primus koordinaator üliõpilaste tugiteenuste valdkonnas Koolitus lähtus osalejate enda kogemusest,
õppejõu elus, vaid pidev suhete areng ja koos-
küsimustest ja probleemidest, edenes prakti-
töö. Mentee jaoks on kindlasti väärtuslik toetus
liste harjutuste ja muude aktiivsete õppemee-
pühendunud ning kuulavalt kolleegilt, kes os-
todite, metafooride, mõistulugude kaudu
kab valikute rägastikus suunata valima efektiiv-
ning pidevate vahelepõigetega õpetamis-
semaid võimalusi.
ja õppimisteooriasse ja enesereflektsiooni ühendas õpitava selgeks süsteemiks.
Mentori jaoks on lisaks enesereflektsioonioskuste arendamisele oluline tutvuda uute lä-
Rea Raus (Tallinna Ülikool): Minu jaoks ei ole
henemisviiside ja võtetega. Teoreetilise tausta
mentorlus üks ametlikult vormistatud etapp
avamine iga kasutatud koolitusmeetodi
sündmus 11 juures andis selgema ja põhjendatuma pildi,
teisalt saime viie päeva jooksul jälgida suure-
miks koolituse erinevatel etappidel oli valitud
pärast rollimudelit mitmes valdkonnas: Men-
just see või teine meetod.
torit, Õpetajat, Kolleegi.
Tiiu Ohvril (Eesti Maaülikool): Koolituse väär-
Rea Raus: Mentorkoolitus ei ole ainult MEN-
tus oli kogeda, et mentorluse ja kolleegidest hoolimine ning nende toetamine pole ühegi vanusegrupi ega erilise kompetentsivaldkonna monopol. Osalejate seltskond oli kirju ning sellisena äärmiselt huvitav ja vastastikku rikastav. Meetodid, mida koolitaja kasutas, ei muutunud domineerivaks ega pakkunud kuivpedagoogilist teadmist. Õpetas/koolitas ISIKSUS… ja alles siis tulid meetodid.
TORITE koolitus, see on kindlasti isiksusena, õppejõuna ja koolitajana arenemise koolitus, mida võib soovitada ka neile, kellel esialgu mentorina tegutsemise plaane veel pole. Angi mentorkoolituse üks olulistest väärtustest oli märkamisoskuse arendamine. Märgata probleeme, märgata edu, märgata kõhklusi, märgata inimest - see on väga suur väljakutse. Sellest ju kõik algab, kas pole? Järgmine mentorikoolitus toimub
Samuti tekkis mõistmine mentorluse rollist ja väärtusest kõrgkooli õpetamis- ja õppimiskultuuri arendamisel.
juba aasta pärast 20.-24. augustil 2012. Koolitusele on oodatud kõik uued mentorid.
Rea Raus: Iga üksus ja organisatsioon võidab
Sellele eelneb 13.-17. augustil
sellistest koostöösuhetest, mis lõpptulemusena aitavad kaasa organisatsioonikultuuri ning kogukonna arengule, aitavad kujundada ühiseid arusaamu ja tähendusi, vähendavad inimeste motivatsiooniprobleeme jne.
2012 koolitus tulevastele mentorikoolitajatele.
Tiiu Ohvril: Mentorikoolitusele võiksid tulla
inimesed nendest kõrgkoolidest, kus korralikku mentorlussüsteemi veel pole. Tarvis on saavutada kriitiline mass, et mentorite tegevus hakkaks end organisatsioonis tõeliselt ilmutama.
reze koolitajameisterlikkus võimaldas ühelt poolt lõbusalt, tõhusalt ja turvaliselt õppida,
Foto: Karin Ruul
Iga koolitus on koolitaja nägu. Angi Malde-
12 sündmus
Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppekavade tagasiside seminar Anu Kerdi
et nii üliõpilased kui ka vilistlased on õppeka-
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
vade ja õppeprotsessiga rahul ning hindavad õpet konkurentsivõimeliseks ja kvaliteetseks. Parendusvaldkondadena märgiti üldist teavitustööd, info edastamist üliõpilastele ja
. Foto: EEK Mainor
struktuuriüksuste vahelist infoliikumist. Kogu kollektiivi kaasamiseks õppekavaarendusse moodustati töörühmad, et iga osaleja saaks panustada oma teadmistega kooli õppekava arengusse. Rühmatööde te-
23. augustil kogunesid kõik Eesti Ettevõt-
maatika oli seotud õppekavadele saadud ta-
luskõrgkooli Mainor (EEK) töötajad traditsioo-
gasisidedega ja ees ootavate hindamistega.
nilisele õppeaasta alguse seminarile. Seminari
Peamisteks tugipunktideks tõstatati küsimu-
eesmärk oli arutada õppekavade tagasisidet,
sed: mida teha paremini, mis vajaks tõhusta-
muudatusi õppeprotsessides, läbiviidud ta-
mist, millised on edasised võimalused, panu-
gasiside-uuringuid ja nende tulemusi, tea-
sed jne.
vitada kõiki osalisi kõrgkooli ees ootavatest hindamistest ning institutsionaalsest akredi-
Seminari kokkuvõtteks esitasid töögruppi-
teerimisest. Samuti sooviti seminari abil alga-
de juhid kokkuvõtteid arutelude tulemustest
tada konstruktiivne arutelu töörühmades.
ja järeldustest. Kõigil kohalviibijatel oli võimalus küsida küsimusi ja teha täiendavaid ette-
Möödunud õppeaasta jooksul viidi EEKs
panekuid. Rühmatööde ja tagasiside uuringu
läbi mitmeid uuringuid, kogumaks infot ja
tulemustest lähtuvalt koostati kooli edasine
tagasisidet õppekavade ja õppeprotsesside
tegevuskava õppekavade arenduseks
kohta. EEK õppe- ja finantsprorektor Tauno
edaspidiste hindamiste edukaks läbimiseks.
ja
Õunapuu esitles peamisi tulemusi soovitusindeksi, kliendirahulolu fookusgrupi, õppe-
Aitäh Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor
protsessi ja juhendamisega rahulolu, välja-
perele aktiivselt osalemast ja kaasa löömast
langevuse, väljundipõhise tagasiside ning ka
kooli arengus.
vilistlaste uuringust. Uuringutest selgust,
sündmus
Eesti Lennuakadeemia esmakursuslased külastasid Lennundusmuuseumi. Foto: Eesti Lennuakadeemia
Tere, kool!
Nagu iga õppeaasta alguses korraldati ka sel aastal kõrgkoolides uutele tudengitele sisseelamisnädalaid ja tutvustusüritusi. Lisaks kõrgkoolitöötajatele tutvustasid õppekorraldust ja tugiteenuseid paljudes kõrgkoolides ka tuutorid. Primus palus partneritel jagada oma tutvumisürituste pilte ka teistega.
Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli rektor esmakursuslasi tervitamas. Foto: Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
Tallinna Tehnikaülikoolis toimus tudengite eelnädal, kus esmakursuslastega tegelesid ja neile infotunde pidasid vanemate kursuste tudengitest tuutorid. Foto: Heiki Beres
13
Olulised kuupäevad september-oktoober 2011 28.09 Uurimisprojekti “Kõrgkooli akadeemilist võimekust mõjutavad tegurid” (KAEMUS) seminar
29.09 Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis - jätkuprotsess 30.09 Uuringute teadusartiklite kogumiku töörühma kohtumine 07.10 VÕTA vormide ja juhendite töörühma koosolek 11.10 Õpi- ja karjäärinõustajate võrgustiku seminar 12.10 VÕTA võrgustiku seminar 25.10 Enesearengu kursuse koolitajate kovisioon
Programmil Primus on ilmumas kõrghariduseteemaline artikliseeria ajalehes Postimees. Seni ilmunud artikleid saab lugeda Primuse kodulehelt: primus.archimedes.ee/primuse-uudiskiri
http://primus.archimedes.ee/