UUDISKIRI NR 1 2014
TÄ
Ü U N
T I R
E S U
I R E
FOOKUSES: Programmi Primus lõpetamine, tänuüritus partneritele 6. märtsil 2014 Pr i mus uu d isk i r i 1/2014
2 SISUKORD
juhtkiri Nüüd on see läbi .................................................................................................................3 tänuüritus Primus arvude prismas ......................................................................................................4 Haridus- ja Teadusministeeriumi videokõne ..............................................................9 Kuidas Primus aitas unistusi täita .................................................................................10 Intervjuu juhtnõukogu esindajaga ...............................................................................11 Programm Primus Tallinna Tehnikaülikoolis ..............................................................12 Primus tänab! ......................................................................................................................14 fotod Programmi Primus lõpetamine, tänuüritus partneritele pildis ............................16 videod Video ütleb rohkem kui pilt ............................................................................................19 elluviija Primus elluviija meeskond aprillis 2014 .....................................................................21 Primus elluviija meeskond läbi aegade ......................................................................22 tähtsamad kuupäevad ..........................................................................................................24
Uudiskirja väljaandja: SA Archimedes, Programm Primus Veebileht: primus.archimedes.ee e-mail: primus@archimedes.ee Telefon: 730 0800. Aadress: Väike-Turu 8, I korrus, 51013, Tartu Rohkem pilte ning infot vaata programmi Primus Facebooki lehel!
Pr i m us u u d i s k i r i 5/2013
juhtkiri
3
Nüüd on see läbi Nüüd on see läbi – programmi tänuüritus ning ega kaugel see programmi lõppki ole. Programmi lõpuürituse kavandamist alustasime ammu - peaaegu aasta tagasi, sest toonane teadmine ja plaan oli, et märtsis oleme oma töödega lõpusirgel. Tegelikkus kujunes teistsuguseks ja programmi lõpp on nihkunud kaugemale. Mõtlesime programmile panna ühe ilusa punkti pigem meeleoluka tänuüritusega Foto: Terje Lepp
kui pikkade kõnedega. Sisulisi kokkuvõtteid oleme teinud varasemalt programmi tegevuste lõikes, näiteks kvaliteetse õpiväljundipõhise õppe arendamisele pani ilusa punkti 2013. aasta suvel toimunud kongress
Muusika- ja Teatriakadeemiast Ene Kang-
„Quality Renaissaince in Higher Education“.
ron, kes soovitas meile tšellokvartetti C-Jam.
VÕTA rakendamise kvaliteedi arendamisele
Meil on hea meel näha, et ürituse va-
tegevuse lõpetas rahvusvaheline konve-
heklipid on hakanud „elama oma elu“. Tä-
rents „Exchanging Practices on RPL – Lear-
naseks on Eesti kõrgharidust positiivses võt-
ning from Nordic-Baltic Experiences“.
mes tutvustavat „Armastuslugu“ vaadatud
Tänuüritust ettevalmistades tajusime
juba ligi 2500 korda. Videot on levitanud nii
järjekordselt suurt entusiasmi ja pühen-
meie partnerid, saatkonnad kui ka teised
dumist, mida oleme kogu programmi ajal
organisatsioonid. Kõrgharidust propagee-
tundnud. Nii oli prof Tõnu Lehtsaar kohe
riv muusikavideo on leidnud hea vastuvõtu
nõus üritust juhtima ning ütles: „Programm
ning seda on kasutanud meie partnerid näi-
Primus on mulle ja kõrgharidusele nii palju
teks avatud uste päevade raames.
andnud, et see oleks minupoolne tänu“.
Ning kui juba kokkuvõtete tegemiseks
Ka teisi esinejaid ei pidanud pikalt veen-
läks, siis sellest uudiskirjas leiab väikese
ma ning üritusel osalejatel oli võimalus
fotomeenutse elluviija meeskonnast läbi
kuulata erinevaid huvitavaid kokkuvõtteid
aegade.
programmiperioodist. Nelja ettekandega saate tutvuda ka uudiskirja vahendusel. Meeleoluka kontserdi eest hoolitses Eesti
Kõigile headele partneritele veel kord suur tänu!
Kadrin Kergand Pr i mus uu d isk i r i 1/2014
4
tänuüritus
Primus arvude prismas Kadrin Kergand Programmi Primus tegevjuht
Raske on ühte ettekandesse või artiklisse kokku võtta kuue aasta jooksul tehtud tegevusi, saavutusi, õpitud teadmisi ja koostööd. Veel raskem on anda hinnangut mõju kohta kõrghariduse kvaliteedile. Selles artiklis (ja sellel põhinenud ettekandes) on toodud subjektiivne valik eredamatest programmi perioodi hetkedest, üritustest ning tulemustest. Algus ja eesmärgid Programmi abikõlblik periood algas 1. jaanuaril 2008. aastal. Tõsiseks tööks aga läks 2008. aasta sügisel, kui esitati esimesed partnerite tegevuskavad. Üldiseks eesmärgiks seati õppe kvaliteedi ning koolilõpetajate tööalase konkurentsivõime tõstmise toetamine. Programmi maht on 14 584 139,87 eurot, millest 95% on Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi toetus. Programmil on 21 partnerit – 19 kõrgkooli, Eesti Üliõpilaskondade Liit ning Hariduse ja Infotehnoloogia Sihtasutus. Seega võib öelda, et suurem osa Eesti kõrghariduse olulisematest institutsioonidest on kaasatud programmi elluviimisesse. Tähtsamaks nõuandvaks ning juhtivaks organiks on 11-liikmeline Pr i mus uu d isk i r i 1/2014
juhtnõukogu, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, kolme rektorite nõukogude, Eesti Üliõpilaskondade Liidu esindajad ning kutsutud esindajad ja eksperdid. Juhtnõukogu kohtub reeglina paar korda aastas.
Õppejõudude enesetäiendamine Koolitustel (s.h e-õpe) on programmi perioodi jooksul osalenud 15 697 õppejõudu ja õppejõudude koolitajat. Programmis püstitatud eesmärk (indikaator) oli koolitada 2400 õppejõudu. Vahemärkusena olgu öeldud, et 2010/2011. õppeaasta seisuga oli õppejõududena töötavaid isikuid Eestis 6023 (allikas: Haridus- ja Teadusministeerium). Seega pea iga õppejõud on täiendanud enda õpetamisoskusi
vähemalt kahel korral, tegelikkuses see päris nii ei ole. On õppejõude, kes on käinud kaugelt rohkem kui paaril koolitusel ja kindlasti on ka neid, kes pole kunagi ühelgi koolitusel osalenud. Suure töö õppejõudude koolitamisel ja valdkonna arendamisel on ära teinud kaks kõrgkoolididaktika koolituskeskust Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Esiletõstmist väärivad koolitatud 108 mentorõppejõudu, kes on saanud teadmisi ja oskusi, kuidas toetada oma kolleege õppetöö läbiviimisel. 46 õppejõudude koolitajat on osalenud 20 rahvusvahelisel konverentsil ning enamasti on nad teinud ka ettekandeid ja ise kogemusi jaganud. Teadmise loomisel ning kestmisel on oluline osa raamatutel: programmi toel on soetatud 518 kõrgkoolididaktikalast raamatut. Samaväärne ning võib-olla olulisem on uute kõrgkoolididaktikaalaste raamatute ning juhendmaterjalide koostamine. Programmi raames valmis neid 20 (s.h õppejõudude pädevusmudel). Kaasaegses maailmas on lisaks trükisõnale oluline koht ka visuaalsel meedial – õppejõududele kasutamiseks on valminud mikronäidistundide videoteek ning 45 ettevõtlusõppe õppematerjalide ja
5
Foto: Kaidi Veller-Mägi
tänuüritus
2013. aasta konverentsil esines muuhulgas ka Kristjan Port
õpimetoodika videoloengut. Kõige eredamad hetked on seotud kahe suure rahvusvahelise kõrgharidusdidaktikaalase konverentsi korraldamisega. Esimene konverents pealkirjaga „Kas õpetamine on kunst või teadus“ toimus 2011. aastal ning teine „Kõrgharidus − kõrgtasemel õppimine?“ toimus 2013. aastal. Kokku kahel konverentsil osales ligi 750 osalejat nii Eestis kui ka mujalt. Mõlema konverentsi parimate ettekannete põhjal ilmusid ka teadusartiklite kogumikud.
Pr i mus uu d isk i r i 1/2014
6
tänuüritus Õpiväljundipõhise õppe arendamine Programmi perioodi jooksul toetati 647 õppekava arendamist 1512 korral, s.t ühte õppekava arendati mitu korda. Eksperthinnang on antud 163 õppekavale. Õppekavaarendamise toetuseks töötati välja koolitus „Väljundipõhine õppekava kõrghariduses“ (6 EAP), kus osales 132 nõustajat. Õppekavaarenduse ja nõustamise toetamiseks koostati 4 juhendmaterjali. Eraldi panustati praktika arendamise toetamisele, koostati juhendeid, viidi läbi koolitusi ning loodi õppevideod. Positiivset vastukaja ja mõju on saanud projekt „Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis“ (osales 17 kõrgkooli/struktuuriüksust ning EÜL) ning jätkuprotsess, kus osales 12 organisatsiooni. Projektis osalenud kõrgkoolid on läbinud hilisemalt positiivselt institutsionaalse akrediteerimise. Korraldati 5 kõrghariduskonverentsi: • „Ettevõtlus, ettevõtlikkus ja innovatsioon rakenduskõrgkoolis“ (2010) • „Kõrgkool ja tööandja - parimad õppekava loojad“ (2010) • „Õppekava arendus ja tööandja ootused – kas ületamatu vastuolu?“ (2010) • „Kutsekvalifikatsioon – pomm või komm?“ (2011) • “Mergers in higher education – success or failure?” (2012) Pr i mus uu d isk i r i 1/2014
VÕTA arendamine Selle valdkonna suurimaks saavutuseks oli kahtlemata VÕTA põhimõtete, vormide ja statistika ühtlustamine. Koostati VÕTA põhimõtted, mis liideti Rektorite Nõukogu ja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu kvaliteedilepetega. Protsessi ühtlustamisele aitas kindlasti kaasa VÕTA käsiraamatu, hindaja ja taotleja juhendi, veebipõhise VÕTA õpiobjekti koostamine. Partnerid korraldasid 260 seminari 5732-le ning 99 koolitust 1441-le VÕTA nõustajale ja hindajale. Kogemusi koguti õppereisidel (kokku toimus 14 õppereisi 133 osalejaga). VÕTA võimalustest informeeriti üliõpilasi 384 infopäeval, kus osalejaid oli kokku 6501. Selle jaoks, et VÕTA arvestamine oleks kvaliteetne nii arvestamise kui ka taotleja jaoks, viidi läbi VÕTA kvaliteediprotsess. VÕTA-alased tegevused võttis kokku 2013. aasta lõpus toimunud rahvusvaheline konverents „Exchanging Practices on RPL – Learning from Nordic-Baltic Experience“.
Ekraanitõmmis VÕTA õpiobjektist
tänuüritus Strateegilise juhtimise suutlikkuse tõstmise toetamine Nii suure programmi edukaks juhtimiseks on vaja maksimaalselt kaasata partnereid ning juhtkondi. Selles valdkonnas on eelkõige toetatud koostööd, olgu need siis õppeprorektorite kohtumised, juhtkondade õppereisid, arendusseminarid, personali ja juhtimisoskusi parandavad koolitused (kokku korraldati 234 koolitust 2945 osalejale). Toetati ka partnerkõrgkoolide koordinaatoreid, kelle töö bürokraatia koordineerimisel on märkimisväärne. Toimusid konverentsid: • Rahvusvaheline seminar ülikoolide juhtimisest (2010) • Kõrgharidusfoorum „Euroraha ja kvaliteet“ (2010) • „Akadeemiline juht kui muudatuste elluviija“ (2012) • Kõrghariduse kvaliteedialane kongress „Quality Renaissance in Higher Education?“ (2013)
kõrgharidusõppes. Sinna vahepeale jäävad teemad nagu algaja õppejõud, õppejõudude tööstress, üliõpilane, vilistlane jne. Kokku on läbi viidud 18 uuringuprojekti, mille raames on valminud 68 analüüsi ja uuringut. Kasvanud on uurijate järelkasv, tuule on tiibadesse saanud mitmed uuringud ning teadlased (kokku valmis 4 doktoritööd). Palju on tehtud tulemuste tutvustamise valdkonnas: loodud on sari „Programm Primus haridusuuringud“ (6 trükist), ilmunud on kaks kogumikku: „Higher Education at a Crossroad: the Case of Estonia“, toim. E. Saar, R. Mõttus (2013) ning „Kõrgkool ja psühholoogia“, K.Täht, J.Harro, O.Must, R.Realo (2013). Toetati veebipõhise Eesti Haridusteaduste Ajakirja EHA loomist.
Uuringud ja analüüsid Kõrgharidusvaldkonnas on uuritud ja analüüsitud rohkem kui kunagi varem. Teaduslikult on käsitletud valdkondi väga erinevate nurkade alt, näiteks millised geenid mõjutavad kõrghariduses õppimist, millised on täiskasvanud õppija ootused ja vajadused
Eesti kõrgharidusuuringute ingliskeelse kogumiku esikaas
Pr i mus uu d isk i r i 1/2014
7
8 tänuüritus Algaja õppija toetamine Algaja õppija toimetuleku tõstmiseks töötati välja koolitus, millel osales 5029 üliõpilast ning lisaks on korraldatud 36 õpi- ja karjäärinõustamise seminari. Tudengitele on trükitud 90 902 eksemplari tudengiteatmikku jm nõustamisteenuseid tutvustavaid trükiseid. Tõlgiti ning täiendati mahukat kogumikku „Õppimine kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat“ (2011). Toetati veebiportaali tudengiveeb.ee arendust, mis on Eesti kõrgkoolide, sisseastujate ja üliõpilaste ning tööandjate teabekeskkond. Koolitati akadeemilise väljendusoskuse arendamiseks kirjutamiskonsultandid (9) ja koostati juhendmaterjal ning veebilehekülg. Väga oluline valdkond on erivajadustega tudengite toetamine ning väärtustamine. 179-le erivajadusega üliõpilasele on eraldatud erivajadusest tulenevate erisuste ületamiseks stipendium. Erivajadustega tudengitele on loodud digifaile õppekirjandusest, mis on kätte saadavad TÜ ja TLÜ raamatukogudes.
Administreerimisest ja bürokraatiast Lõpetuseks tuleb rääkida ka bürokraatiast. Praeguseks on kulude kohta 17 137 exceli rida. Kui arvestada, et iga rea kohta on vähemalt 2 dokumenti, siis on tehtu dokumenteerimiseks loodud Pr i mus uu d isk i r i 1/2014
vähemalt 34 274 dokumenti. Neid dokumente on tulnud meil ka korduvalt näidata. Programmi on siiani auditeeritud 3 korda: 2010. aastal (Euroopa Kontrollikoda), 2011. aastal (Rahandusministeerium), 2013. aastal (Rahandusministeerium) ning neljas Rahandusministeeriumi poolt teostatav audit peaks 2014. aasta kevadel lõppema.
Kokkuvõtteks Päris kokkuvõtet veel teha ei saa, sest mõned tegevused veel kestavad ning üht-teist võib veel muutuda. Kuid seda saab kindlasti öelda, et aastad olid äärmiselt toimekad. See tõi kokku niipalju erinevaid inimesi, kes koostöös tegid suuri asju, mille vilju võib ilmselt näha alles aastate pärast.
tänuüritus
Haridus- ja Teadusministeeriumi videokõne Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Helen Põllo on olnud programmiga Primus seotud juba algusaegadest. Samuti on Helen programmi juhtnõukogu liige. Tänuüritusele ta isiklikult kohale tulla ei saanud, kuid saatis oma kõne ning tervitused üritusel osalejatele eelsalvestatud videona. Vaata Helen Põllo videoettekannet klikkides allolevale fotole (video vaatamiseks on vaja internetiühendust; video avaneb uues aknas Youtube keskkonnas).
Video Youtube’s
Pr i mus uu d isk i r i 1/2014
9
10 tänuüritus
tänuüritus
Kuidas Primus aitas unistusi täita
Lauri Tabur Sisekaitseakadeemia rektor
Aastat neli tagasi istusime Sisekaitseakadeemia rektoraadiga seminaril ning mõtisklesime selle üle, miks vaatamata pingutustele on meie inimeste rahulolu töökeskkonna ja õhustikuga viiepallisel skaalal jätkuvalt alla nelja? Ehk siis meie arengustrateegia kolmest sambast – tööandjad, õppurid ja töötajad oli viimatinimetatu murettekitavalt rabe. Muuhulgas ka programmi Primus koolitustel kuulatud erinevate tublide inimeste häid mõtteid ja juhtimisteooriaid kombineerides jõudsime järeldusele, et nii nagu ka tavaliste õppejõudude maailmas, vajab ka vormikandjast õppejõud oma heaoluks lisaks suurele hulgale sellele, mida peab tegema, ka neid tegevusi, mis talle isiksusena on kasulikud, mis teda käivitavad. Ideaaljuhul võiksid need kaks olla ühe mündi kaks külge, kuid mitte alati. Nii algatasimegi suurema personaliarenduse programmi, kus lisaks õppejõudude hindamisele, disainisime ka viis erinevat „akadeemiat“, mis pakuksid meie inimestele eelkõige isikliku arengu perspektiivi. Ei ole saladus, et päris mitmed „akadeemiate“ raames pakutud võimalused kasvasid välja koostööst programmiga Primus. Möödunud sügisel aga avastasime, et Pr i mus uu d isk i r i 1/2014
loodud süsteem mahub ilusasti valemisse (2*SA)+(2*TA)+PA, mis üsna pea ristiti akadeemia liikmete poolt meie töötajate õnne valemiks. Siseakadeemia, Suveakadeemia, Talveakadeemia, Tantsuakadeemia ja Põnniakadeemia olid need viis vahvat formaati, mis töötajate rahuloluküsitlustes on kõige kõrgeimaid hindeid pälvinud. Valdavalt koolitustel ja teistel enesearengu võimalustel baseeruva töötajate õnne valemi rakendamine osutus isegi nii edukaks, et Sisekaitseakadeemia valiti juhtivate personalibrändide esindajate poolt 2013. aasta alguses „Eesti Unistuste Tööandjaks“. Ehk siis olime programmi Primus kaasabil akadeemia ühe põhieesmärgi – kvaliteetse õppetöö toetamise, loonud meie töötajatele töökeskkonna ja õhustiku, millega nad on rahul ja, mis veelgi rõõmustavam, kuhu uued tegijad tahavad tulla.
11
tänuüritus
Fotod: Terje Lepp
tänuüritus
Lauri Tabur tutvustas õnnevalemit (2*SA)+(2*TA)+PA
Intervjuu juhtnõukogu esindajaga Tänuürituse programmi muutis mitmekesisemaks lühike intervjuu Tallinna Ülikooli arendusprorektor Eve Eisenschmidtiga, kes on programmi Primus arengutega olnud seotud juba algusaegadest. Intervjuu jooksul arutlesid õhtujuht prof Tõnu Lehtsaar ja Eve Eisenschmidt muugulhas selle üle, millist mõju on Primuse programm avaldanud kõrgharidusele, millised on olnud sõlmküsimused või keerulised valikud, mida juhtnõukogul on tulnud arutada ja milliste otsuste üle on põhjust eriti rõõmu tunda.
Eisenschmidt tõstis esile Primus uuringuid, kuid juhtis tähelepanu sellele, et neid uuringuraporteid ka loetaks
Pr i mus uu d isk i r i 1/2014
12 tänuüritus
Programm Primus Tallinna Tehnikaülikoolis Jakob Kübarsepp Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor
Tegevusi, milliseid TTÜ tegi programmi Primus partnerina oleks tulnud ülikoolis teha niikuinii. Programm aitas eesmärkideni jõudmist tunduvalt kiirendada tänu nii rahalisele toele kui ka partnerlusele programmis osalejate vahel. Nii nagu teisteski kõrgkoolides moodustati TTÜ-s juhtrühm, milles olid lisaks õppeprorektorile esindatud õppeosakond, personaliosakond, TTÜ Eesti inseneripedagoogika keskus, haridustehnoloogiakeskus, üliõpilasesindus ning iga alategevuse koordinaatorid. Lühikokkuvõte programmi tegevustest ja nende peamistest tulemustest allpool. Tegevuse 1 (õppejõudude arendamine) olulisemaks tulemuseks on õppejõudude ja õppejõudude täienduskoolitajate teadmiste ning oskuste suurenemine. Lisaks pedagoogiliste oskuste parandamisele oli võimalus, mida laialt kasutati, täiendada Pr i mus uu d isk i r i 1/2014
Foto: Terje Lepp
Programmi Primus eesmärgiks oli toetada kõrgkooli õppe kvaliteeti ja tõsta lõpetajate konkurentsivõimet. Need eesmärgid sobitusid väga hästi ka Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) eesmärkidega õppetegevuse valdkonnas.
Jakob Kübarsepp tõi oma ettekandes välja, millised muutused on toimunud programmi perioodi jooksul TTÜ-s
oma akadeemilise võõrkeele oskust. Jätkusuutlikkuse tagab toimiva õppejõudude täienduskoolituse süsteemi
tänuüritus olemasolu, täienduskoolituse põhimõtete väljatöötamine ning programmi raames arvukalt välja töötatud või ostetud kõrgkooli didaktika alased juhendid, õpikud, käsiraamatud. Tegevuse 2 (õpiväljundipõhise õppe arendus) olulisemateks tulemusteks olid õppekavajuhtide võrgustiku loomine, tagasisidesüsteemi huvigruppidelt ning praktikakorralduse arendus. Tagasisidesüsteemi uueks osaks on saanud üliõpilaste hariduse kvaliteedi töögruppide käivitamine kõikides teaduskondades, kolledžites. Tegevuse 2 raames osales TTÜ institutsioonina, samuti kaks TTÜ struktuuriüksust (mehaanikateaduskond, Kuressaare Kolledž) projektis „Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis“. Projekti raames saadud välishindajate tagasiside tulemusena koostati aastail 2011–2013 „TTÜ juhtimissüsteemi käsiraamat“. Tegevuse 3 (VÕTA kvaliteedi arendus) olulisemateks tulemusteks olid VÕTA nõukoja käivitamine, VÕTA nõustajate võrgustiku arendamine ning seda valdkonda puudutavad arendused õppeinfosüsteemis. Tegevuse 4 (strateegilise juhtimise arendamine) peamisteks tulemusteks olid regulaarsete (kord semestris) juhtkonna strateegia- ja arendusseminaride käivitamine ning noorte juhtide reservi koolitused. Programmi rakendamisel saadud kogemustele tuginevalt viidi mitmeid täiendusi TTÜ Arengukavasse
2011–2015. Tegevuse 5 (uuringud, analüüsid) raames viis TTÜ läbi ühe uuringu – „Akadeemilise personali tööstress ja tööstressorid“. Programmi teiste partnerite poolt viidi läbi kümneid huvipakkuvaid uuringuid, (Eesti õppejõud 2012, Algaja õppejõud kõrgkoolis jne), mis on laialdast kasutamist leidnud kõrgkoolide arengusuundumuste ja tegevuste kavandamisel. Tegevuse 6 (õppija toimetuleku toetamine) fookuses TTÜ-s oli üliõpilaste suure väljalangevuse vähendamine. Olulisemaks tulemuseks oli TTÜ üliõpilaste nõustamissüsteemi täiustamine, sh tudengiteatmiku koostamine, grupivanemate süsteemi taaskäivitamine, tuutorite ja tugitudengite süsteemi arendamine, tehniliste abivahendite soetamine erivajadustega üliõpilastele jms. Programm Primus küll kohe lõpeb, kuid selle „jälg“ on TTÜ-s näha. Hetkel on koostamisel eneseanalüüsi aruanne institutsionaalseks akrediteerimiseks oktoobris 2014. Aruande õppetegevust samuti organisatsiooni juhtimist käsitleva osa koostamisel sai selgeks, et mitmed viimaste aastate arendused said praeguseks võimalikuks just tänu programmi toele.
Pr i mus uu d isk i r i 1/2014
13
14
tänuüritus
Erilise tänu ülesnäitamiseks kinkis Primus meeskond käsitööna valminud kaunid vitraažid viiele oluliselt programmi panustajale
Primus tänab! Programmi Primus on panustanud pikkade aastate jooksul sadu, isegi tuhandeid inimesi kui arvesse võtta koolitustel, seminaridel, konverentsidel osalejad. Mõned panustajad olid programmi Primus meeskonna arvates väärt aga erilist tänu: Helen Põllo Helen on olnud alati OLEMAS, ta on meile alati toeks. Tal on alati häid mõtteid ning laiem pilk kõrghariduse arengute kohta. Tema toetus ja inspiratsioon on meile olnud väga oluline.
Marge Täks Marge iseloomustamiseks sobib kasutada jaapani vanasõna „Õpetamine on õppimine“. Marge väärtustab usina Pr i mus uu d isk i r i 1/2014
õppijana mentorõpejõudude programmis osalemist. Tema enda sõnadega: „tänu millele on seniõpitu omandanud minu jaoks senisest sügavama ja laiema tähenduse ning olen saanud võimaluse näha oma kolleege ja tudengeid uue pilguga.“ Lisaks usinale õppijale on ta tunnustatud õppejõud, uute koolituste väljatöötaja ja läbiviija (näiteks ettevõtlusõpe), konverentsitöörühma liige, teadusartiklite ja didaktikaõpikute peatükkide koostaja ning mentoriks oma kolleegidele. Marge on
tänuüritus tulvil positiivsust ka kõige keerulisemates olukordades, kohusetundlik tegutseja ja vastutaja. Inimene, kes leiab alati aega, et vastata, kaasa mõelda ja bürokraatiga toime tulla.
Siret Rutiku Palusime nimetada ühel meie kauaaegsel kolleegil ainult üks inimene, keda tänada – tema kiire vastus oli Siret Rutiku. Ja me oleme sellega nõus. Siret on olnud läbi aegade konstruktiivne koostööpartner, kes mõtleb laiemalt ja kaugemale kui ainult oma ülikool. Ta on loov, samas korrektne ja täpne, iga tema antud tagasiside, koostatud juhend või korraldatud koolitus on olnud kõrgel tasemel. Siret on osalenud kõikides programmi tegevustes, aga eriti palju on ta panustanud õppekavade ja VÕTA arendamisse. Tema osalemine on kui kvaliteedimärk ja me täname teda selle eest!
Ija Stõun Esindab Tallinna Tehnikaülikooli ning on programmi üldkoordinaator. Ija on alati valmis osalema arendustegevustes (olgu nimetatud ainult mõned– õppejõudude pädevusmudeli väljatöötamine, atesteerimise põhimõtete väljatöötamine, keskastmejuhi koolitusprogrammi koostamine, rahvusvaheliste konverentside korraldustöörühmade
liige jne). Ta on alati olemas, kui temalt nõu küsida, ta annab alati väärtuslikku tagasisidet, teda saab usaldada ja temale võib loota. Arvame, et TTÜ-l on väga vedanud, et neil on Ija, sest ta seisab alati oma kõrgkooli eest ja meil on väga vedanud, et Ija oli meie koostööpartner.
Primus tänas ka prof Tõnu Lehtsaart, et ta võttis enda peale tänuürituse päevajuhi rolli
Struktuuritoetuste rakendusüksus Sellises keerulise valdkonnas, nagu me tegutseme, on väga oluline professionaalsus ning koostöö kõikide osapoolte vahel. Kuigi meil on väga erinevad rollid, on meil eesmärk ometigi üks, et programm saaks elluviidud – eesmärgid saavutatud ning tegevused tehtud. Sealjuures pistame koos (kuigi erinevate vaatenurkade alt) rinda kõrgemal tasemele bürokraatiaga. Me täname rakendusüksuse töötajaid koostöö ja väärtusliku tagasiside eest! Pr i mus uu d isk i r i 1/2014
15
fotod
Programmi Primus lõpetamine, tänuüritus partneritele pildis Neljapäeval, 6. märtsil 2014 toimus programmi Primus lõpetamine, tänuüritus partneritele Tallinas, Tallink SPA&Conference hotellis. Kokku osales üritusel 150 inimest. Nende hulgas oli programmi eri tegevuste kordinaatoreid, kõrgkoolide juhtkonna esindajaid, õppejõude, tudengeid, koostööpartnereid, programmi endisi töötajaid kui ka SA Archimedese esindajaid. Järgnevalt on toodud teieni mõned fotod ürituselt, terviklikku pildigaleriid saab sirvida programmi Primus Facebooki lehel.
Fotod: Terje Lepp
16
Üritusel oli ka pidulik vastuvõtt, kus kõik külalised said elluviijaga pokaale kokku lüüa. Pildil SA Archimedese juhatuse esimees Rait Toompere tervitamas Primus meeskonda
Pr i mus uu d isk i r i 1/2014
fotod
Programmi Primus tänuüritusel osales kokku 150 inimest erinevates Eesti kõrgharidusasutustest
Tänuüritus oli heaks võimaluseks taaskohtuda heade tuttavatega
Ka partneritel oli võimalus tänada Primus meeskonda, pildil surub Kadrin Kergandi kätt Martin Hallik Tartu Ülikoolist
Pr i mus uu d isk i r i 1/2014
17
fotod
fotod
Iga üritusel osaleja sai tänutäheks Primus meenete koti
Tänuürituse päevajuhiks oli prof Tõnu Lehtsaar
Fotod: Terje Lepp
18
Meeleoluka punkti üritusele andis andekatest muusikutest koosnev tšellokvartett C-Jam.
Pr i mus uu d isk i r i 1/2014
video
Video ütleb rohkem kui pilt Marianne Võime programmi Primus kommunikatsioonispetsialist Programmi lõpuürituse plaanimise esimesel etapil (juba 2013. aasta suvel) teadsime, et soovime üritusel näidata videoklippe, mis ühelt poolt võtaksid kokku programmi jooksul toimunu ning samas oleksid kõigile kasutatavad ka siis, kui programm on läbi. Sellest mõttest tulenevalt viisime hilissügisel läbi ideekonkursi videoklippide teostamiseks. Ideekonkursile tuli 10 pakkumist ning nad kõik olid head – leidlikud ideed,
vahvad mõtted ning professionaalsed teostajad. Seetõttu oli konkursi võitja valimine tõepoolest keeruline. Ideekonkursi ülesandeks oli välja pakkuda lahendused kolmele videoklipile: Eesti kõrghariduse tutvustus, programmi Primus kokkuvõte ning Eesti kõrgharidus täna ja homme erinevate sihtrühmade silme läbi. Kõik kolm valminud video on nüüd teie ees - klikkige allolevatele fotodele!
Armastuslugu Eesti kõrgharidusest. Videoklipp rändab Eesti erinevates kõrgharidusasutustes ning annab sooja, meeldiva emotsiooni Eestis õppimisest. Video on ingliskeelsete subtiitritega, mis annab võimaluse seda kasutada välisriikides ning näidata ka eesti keelt mittekõnelevatele sihtgruppidele.
Video Youtube’s Pr i mus uu d isk i r i 1/2014
19
20
video Muusikavideo “Õppida ei ole liiga hilja kunagi”. Esitlevad noored ja andekad Eesti lauljad (Laura Prits, Andres Kõpper, Egert Milder, Marten Kuningas, Karl Kivastik), nendega kõrvuti esinevad ka Eesti õppejõud ja tudengid. Sõnad ja muusika on loonud Aapo Ilves.
Video Youtube’s
Programmi Primus fotoalbum, kokkuvõte tegevusperioodist. Erinevate fotode ning partnerite esindajate muljetega videoklipp võtab kokku programmi tegevused.
Video Youtube’s
Pr i mus uu d isk i r i 1/2014
elluviija
Primus elluviija meeskond aprillis 2014
Helen J천esaar
Hely Leppik
Fotod: Terje Lepp
Kadrin Kergand
Marianne V천ime
Merili Mar tinson Pr i mus uu d isk i r i 1/2014
21
22
elluviija
Primus elluviija mee
Anneli Lorenz Anu Lepik
Fotod: Terje Lepp, SA Archimedes ja erakogud
Einike Pilli
Maris Matsi (Saar) Mar tin Ĺ mutov Raul Ranne Pr i mus uu d isk i r i 1/2014
elluviija
23
eskond läbi aegade
Karin Ruul Inga Kukk Eve Toomsalu
Viive Oks Urve Vool Regina Borissova
Fotodelt puudub Erlend Zirk, kes töötas programmi koordinaatorina 2008. aastal. Pr i mus uu d isk i r i 1/2014
tähtsamad kuupäevad
15.05 Elektroonilise 34. VMT esitamise tähtaeg 20.05 Paberkandjal 34. VMT esitamise tähtaeg 31.05 Tegevuskavaga planeeritud tegevuste lõpetamine 30.06 Lõpparuande ja dokumentide nõuetekohase säilitamise akti esitamise tähtaeg 15.07 Elektroonilise 35. VMT esitamise tähtaeg 20.07 Paberkandjal 35. VMT esitamise tähtaeg
primus.archimedes.ee
Pr i mus uu d isk i r i 1/2014