1 06/2011 nr3
Primus
Primuse võrgustike ühisseminaril “Kolm aastat Primust kuidas edasi?” võeti kokku plusse ja miinuseid senistes tegevustes ning arutati, mis on programmi prioriteedid järgmisteks aastateks. Seminari kokkuvõtteid saab lugeda lk 14-19.
Kommentaar: Primuse programmi elluviimist on auditeerinud Euroopa Kontrollikoda ja rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond Uuring: Algaja õppejõud - traditsioonide jätkaja või muutuste kavandaja?
2
Primus
06/2011
nr3
Sisukord toimetaja
Vaev ja viljad 3 kommentaar
Meie tegemisi auditeeritakse 4-5 RÜ otsib sisu ja vormi kooskõla 6 Koostööst Primuse ja partnerite vahel 7 sündmus
Konverents “Kutsekvalifikatsioon - pomm või komm?” 8-9 VÕTA nädala kokkuvõte ja nädala tegemistest EMÜs 10-11
Primus
Tartu kevadpäevad kutsusid märkama kaasüliõpilasi 12-13 kokkuvõte
Primuse võrgustike ühisseminari kokkuvõte 14-19 uuring
Algaja õppejõud - traditsioonide jätkaja või muutuste kavandaja? 20-21 koolitus
Richard M. Felderi koolitus TTÜs 22
SA Archimedes Programm Primus Tel: 730 0800 E-post: primus@archimedes.ee http://primus.archimedes.ee Postiaadress: Väike-Turu 8, I korrus 51013 Tartu
toimetaja 3
Vaev ja viljad Programm Primus on oma tegevustes
korraldatud projektijuhtimise koolitusel jäi
ligikaudu poole peal. Senine ühine aeg on
kõlama mõte, et ESFi vahendite kasutamisel
toonud meile nii üksteisemõistmist ja õnnes-
saadav hüve peab olema suurem kui vaev ja
tumisi kui ka uusi tegevusi ja väljakutseid. Pri-
vastutus, mida kantakse. Hüve ja vaeva suhet
muse abil on meil kõigil olnud võimalus ellu
on sageli raske hinnata. Kui vaadata fakte, siis
viia mitmeid Eesti kõrghariduse seisukohalt
näiteks 14. väljamaksetaotlus (VMT) sisaldas
olulisi tegevusi, käivitatud on näiteks kvalitee-
abikõlblikke kulutusi kokku 9,6 miljoni krooni
dihindamise protsess ja mentorlussüsteem,
eest. Kui püüda seda kuidagi mõõta, siis tä-
kiiresti arenevad üliõpilaste tugiteenuste ja
hendas see 3005 rida elektroonilises tabelis,
VÕTA. Kui küsisime partneritelt tagasisidet
17 kiirköitjatäit dokumente Primuse kontoris
õnnestunud tegevuste kohta, esitasite pikki
(lisaks K-tree’s olevad dokumendid). Lisan-
nimekirju tegevustest, koolitustest, uuringu-
duvad veel dokumendid, mida küll VMTs ei
test, semi-naridest ja teistest üritustest.
esitata, kuid mis säilitatakse partnerite juures. Kõige selle taga on partnerite suur töö, vastu-
Paraku ei tule kõik see meile kätte liht-
tus ja pühendumine.
salt. Üheks peamiseks komistuskiviks on alati olnud paberimajandus ehk bürokraatia.
Kuigi „vaeva“ on lihtne mõõta paberihul-
Vaatamata selle sõna halvale kõlale ei ole
gas või numbrites, on tunduvalt keerukam
bürokraatia iseenesest halb – vastavalt orga-
hinnata „tulu“. See on midagi, mille mõõtmi-
nisatsiooniteooriale toetab bürokraatia tege-
seks peab rääkima inimestega: vaatama õp-
likult organisatsiooni eesmärkide võimalikult
petöö läbiviimist, vestlema tudengite, õppe-
efektiivset, organiseeritud ja kontrollitud
jõudude, nõustajate ning teiste töötajatega.
täitmist. Primuse kontekstis on paberimajan-
Kvalitatiivset tõusu on raske mõõta ning see
dusel oluline roll nii meie endi kui ka nende
kipub mõnikord jääma bürokraatlike erimeel-
jaoks, kes annavad meie tegevusele hinnan-
suste taha, kuid koos peame püüdlema selle
gu. Sellisteks hinnaguteks on olnud näiteks
suunas, et keskenduda pigem sisule ja tule-
hiljutised Euroopa Kontrollikoja ja Rahandus-
musele, mitte nn paberiliigutamisele. Lihtne
ministeeriumi auditid, mis ei tuvastanud meil
on uppuda seaduste, juhendite, reeglite ja
abikõlbmatuid kulutusi. Auditite kohta leiate
dokumentide rägastikku, kuid selle juures
käesolevast infokirjast ka pikema ülevaate.
ei tohiks unustada suht-lemist ning püüda mõista üksteise seisukohti ja arvamusi. Üks
Küll aga ei salga keegi, et paberimajandus nõuab aega ja vaeva. Hiljutisel partneritele
samm selles suunas sai tehtud 9.–10. juunil Vanaõuel Primuse võrgustike ühisseminaril,
4 kommentaar kus mitmed mured ja probleemid said läbi
ka suurema mitteformaalse suhtlemise kau-
arutatud. Koos vaatasime üle ja analüüsisime
du õnnestub meil ületada erimeelsused ning
seni tehtut ning rõõm on tõdeda, et positiiv-
jätkata programmi tulemuslikku elluviimist.
set praktikat toodi Primusega seotud tegevustes välja tunduvalt rohkem kui negatiivset.
Primuse meeskond tänab kõiki suure töö eest ning soovime sooja ja päikeselist suve!
Loodame, et selline trend jätkub ka tulevi-
Kadrin Kergand ja Raul Ranne
kus, et koostöövaimu tugevdamise ja vahest
Meie tegemisi auditeeritakse Urve Vool Programmi Primus tegevjuht
Auditite eesmärk oli analüüsida ja
Tänaseks on programmi elluviimist auditeeri-
• projekti tegevuste vastavust program-
hinnata: nud kaks olulist järelvalveasutust:
•
Euroopa Kontrollikoda, kes auditeeris meie
8. väljamaksetaotluse kulusid, auditi meeskond külastas meid 22.-26.11.2010;
•
Rahandusministeeriumi finantskontrolli
osakond, kes auditeeris meie perioodi detsember 2009 kuni november 2010 tehtud väljamakseid ja nende aluseks olevad kuludokumente, auditi meeskond külastas meid 16. -18. 02. 2011.
mis toodud nõuetele ning nende otstarbekust ja sihipärasust; • deklareeritud kulude vastavust toetuse saaja raamatupidamisaruannetele ja raamatupidamise algdokumentidele; • toetuse
saaja
deklareeritud
kulu-
de vastavust Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidele; • toetuse maksmist õigeaegselt ja ettenähtud mahus.
Kohapeal analüüsisid ja hindasid auditee-
Kontrollide tulemused näitasid, et oleme üldi-
rijad projekti tegelikku teostamist, projekti
selt oma tööd teinud hästi, kuid suurt tähele-
rakendamist kajastavat dokumentatsiooni,
panu tuleb pöörata töötasustamise küsimus-
kulude abikõlblikkust, projektiga seotud raa-
tele. Seoses sellega on välja toodud märkus,
matupidamise korraldust, omafinantseerin-
et PRIMUS programmi partnerite määratud
gu olemasolu, hangete teostamise õigsust,
lisatasud täiendavate tööülesannete eest ei
struktuurifondide sümboolika kasutamist
ole läbipaistvad. Audit on viidanud ka sellele,
ning intervjueerisid projekti rakendamisega
et lisatasude esildistel puuduvad
seotud isikuid.
kommentaar 5 täiendavad viited või selgitused, mille alusel
selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele
lisatasu summa määrati. Samuti ei ole part-
mõistlik hind.
nerid lisatasude määramisel kõikidel juhtudel
Ka sellisel juhul peab olema hinna kujune-
lähtunud asutusesisestest keskmistest tööta-
mist võimalik tõendada, kui seda nõutakse.
sudest või töötaja tegelikust töötasust. Eelnevast tulenevalt nõuavad toetuse saaKui see on nii, siis eksisteerib risk, et lisatasu-
ja ja rakendusüksus edaspidi juhtudel, kus
de määramisel ei ole tagatud abikõlblikkuse
programmi raames tehtud töö tasustamine
määruse lisa 1 §1 lõikes 3 toodud nõuded ja
ei põhine proportsionaalsel arvestusel töö-
meile deklareeritud töötasud ei ole kooskõ-
taja tavapärase töö eest makstavast tasust,
las keskmiste tasudega samaväärse töö eest
tasude määramisel viidet asjakohasele tasu
ning kulud on keskmist tasu ületavas osas
kujunemise arvestusmetoodikale või tasus-
abikõlbmatud.
tamise põhimõtetele - lisatasude määramisel
...on välja toodud märkus, et PRIMUS programmi partnerite
tuleb ära näidata vastavad arvutused või kehtestada lisatasude määramiseks asjakohane kord, mille kaudu on võimalik tõendada, et
määratud lisatasud täiendavate
lisatasud ei ületa keskmist tasu samaväärse
tööülesannete eest ei ole
töö eest.
läbipaistvad.
Juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse, et
Et seda riski ei eksisteeriks, peame lisatasu-
makstud tasu ületab töötajale makstavat
de määramisel lähtuma kas asutusesisestest
keskmist tasu palutakse selgitusi ning vaja-
keskmistest tasudest või turu keskmistest
dusel toetuse saaja või partneri esindusõi-
tasudest vastavasisulise/samaväärse töö eest
gusliku isiku kinnitust, et kulud on kooskõlas
või ainult töötaja tavapärasest keskmisest
abikõlblikkuse määruse lisa 1 § 1õikega 3. Nii
tunnitasust.
elluviija kui rakendusüksus kontrollivad toetuse saajate poolt esitatud kuludokumente
Samuti on oluline jälgida võlaõiguslike le-
ja viivad läbi paikvaatlusi, et veenduda sel-
pingute (töövõtuleping, käsundusleping jm)
gitustes või kinnituses viidatud materjalide/
alusel teenuse osutamise hinna määramist.
analüüside olemasolus ning selles, kas kulud
Võlaõigusseadus ütleb, et kui hind ei ole mää-
on tehtud kooskõlas asjakohaste analüüside
ratud ega hinna määramise viisi ette nähtud
ja arvutustega.
ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind,
Mõtleme ka edaspidi, mida ja kuidas teha, ning analüüsime tehtut - kas oleme olnud mõistlikud ja efektiivsed!
6 kommentaar Rakendusüksus otsib sisu ja vormi kooskõla Tea Tassa ja Katre Merimäe, Struktuuritoetuste rakendusüksus Rakendusüksus otsustab projekti või prog-
Sisulise progressi seiramise käigus soo-
rammi kulude otstarbekuse ja mõistlikkuse
vib rakendusüksus kindlasti senisest enam
üle selle alusel, kui selgelt on need põhjenda-
toetuse saajalt jooksvalt informatsiooni, mis
tud. Olenemata programmi või projekti sisu
iseloomustaks ja näitaks tegevuste sisulist
keerukusest, peab kulu olema põhjendatud
toimimist. Sisulist toimimist võivad iseloo-
selliselt, et selle vajalikkuses ei kahtleks üks-
mustada näiteks lähetuse sisuaruanded, koo-
ki Euroopa kodanik. Lisaks kuludokumentide
litusmaterjalid või terved õppekavad. Parim
sisulisele kontrollile on rakendusüksuse jaoks
viis sisutegevuste seiramiseks on tegevustes
oluline ka väljamaksetaotluste korrektne vor-
osalemine. Seetõttu on rakendusüksus valmis
miline külg. Vormilisi vigu tekib paratamatult
senisest aktiivsemalt osalema toetuse saaja
ja nende parandamine võib tunduda veider,
poolt korraldatud konverentsidel, infopäeva-
kuid toetuse saamise seisukohast on see väga
del, töö koosolekutel või ka koolitustel.
vajalik. Korrektne väljamaksetaotluse vormistus aitab rakendusüksusel andmed kiirelt sisestada struktuuritoetuste elektroonilisse süsteemi, mille kaudu reaalne makse toetuse
Sisuline seiramine aitab nii toetuse saajal kui ka rakendusüksusel koostöös jälgida projekti või programmi
saaja kontole laekub. Seetõttu on lisaks sisu-
tulemusindikaatorite täitmist ja
listele põhjendustele oluline jälgida ka doku-
vajadusel ka nende ümberhindamist.
mentide vormilist külge. Väljamaksetaotlustel peab vorm ja sisu Viimase aastaga on väljamaksetaotluste
olema kooskõlas. Sellise kooskõla tagamine
kvaliteet paranenud, mistõttu on rakendus-
ongi rakendusüksuse olulisim ülesanne. Soo-
üksus järjest enam hakanud praktiseerima va-
vime senisest enam omalt poolt panustada
limipõhist kuludokumentide kontrolli. Selline
sisutegevuste toimimisse ja sellele on kaasa
lähenemine kiirendab rakendusüksuse tööd
aidanud väljamaksetaotluste parem vormi-
oluliselt. Seetõttu soovime pöörata tähelepa-
line kvaliteet. Siinkohal kiidame programmi
nu toetuse saajate sisulise progressi seirami-
Primus meeskonda ja eriline tänu Urvele, kel-
sele rohkem kui kord aastas. Sisulise progressi
le heale tööle on muutunud VMT-de kontroll
seiramine aitab rakendusüksusel ka paremini
ka rakendusüksuse jaoks oluliselt lihtsamaks.
mõista kuludokumentide olemust ja tagasisi-
Suurimaks probleemiks on endiselt lisata-
de päringuid toetuse saajale arusaadavamalt
sude tunnihinnad ning nende kajastamine
formuleerida.
VMT-des, kuid näib, et oleme selles osas liikumas ühise arusaamise poole.
kommentaar 7 Koostööst Primuse ja partnerite vahel Mari Nõmm, Tartu Ülikool Mõtiskledes Primuse ja partnerite koos-
välistel audiitoritel ning ka meie suhtlemis-
töö üle, meenuvad esimese asjana kõik need
laad võis näida kiirustava, jõulise, enesekesk-
uhked grupiprotsesside teooriad. Eriti pärast
se ja kokkuvõttes mitte just kõige konstruk-
esimesi ühiseid auditeid, mille käigus oleme
tiivsemana. Rahulikku koostoimimist peaks
koostöös vastanud nii rahandusministeeriu-
iseloomustama kõigi osalejate oskuste ja
mi kui Euroopa Kontrollikoja kümnetele küsi-
kompetentsi maksimaalne kasutamine ühiste
mustele, tundub, et
eesmärkide saavutamiseks.
oleme vastastikusest tutvumise ja tormlemise faasist jõudnud edukalt rahuliku koostoimimise etappi. Ja see on nauditav.
Loodame, et ka edaspidi kannab Primus suure vastutustunde ja piisava põhjalikkusega oma kontrollija funktsiooni ning seda ka siis, kui VMT-d on kinnitatud ning küsimused tulevad juba kolmandatelt isikutelt. Samuti
On hea mitte ainult teada, vaid ka tunda,
on meil hea meel selle entusiasmi üle, millega
et meil on tõepoolest ühine eesmärk – Eesti
Primus ka ise olulisi ühiseid tegevussuundi ja
kõrghariduse edenemine ning nüüd juba ka
projekte algatab ja teostab.
ühised arusaamad vastastikuse koostöö vormidest ja normidest. Algusaja keerukamatel
Lõpetuseks midagi personaalset: tõeline
hetkedel tuli ette olukordi, mil meile partneri-
„mängu ilu“ on koostöös Primusega olnud
na tundus, et Primuse inimesed alati ei usalda
minu jaoks siis, kui mitu tublit bürokraati
piisavalt, mõnikord ei saa aru ning vahel ei
püüavad vastastikku jätta muljet, et kõik on
suhtle nii, nagu meile parasjagu meeldinuks.
täpselt nii kui peab ning on keegi kolmas, veel nutikam bürokraat Primusest, kes ühe tõeli-
Nüüd kogemuste võrra rikkamana tuleb
selt asja olemust tabava küsimusega teeb kõi-
tunnistada, et nii mõnedki omal ajal Primu-
gile hoobilt selgeks, et selle udutamise võiks
se poolt tõstatatud küsimused tekkisid ka
ära lõpetada.
Foto: Mati Lukas
8
Innovatsioon sünnib erinevate valdkondade piiridel Rakenduskõrgkoolide traditsiooniline arvult kuues kevadkonverents teemal “Kutsekvalifikatsioon – pomm või komm?” toimus 26. aprillil mittetraditsioonilises kohas ja vormis. Konverentsil arutleti kutsekvalifikatsiooni olemuse, erandite, erisuste ning vajaduste üle nüüd ja tulevikus seoses Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga. Prof Mati Lukas
Joseph A. Schumpeteri (1883–1950), Aust-
SA Eesti Rakenduskõrgkoolid juhatuse
ria majandusteadlase ning hilisema Harvardi
esimees
professori arusaamise järgi on innovatsioon “leiutise, avastuse, uue või olemasoleva tead-
Innovatsioon on moodne sõna. Kipume
mise uudne kasutamine majanduslikus prot-
seda kõikvõimalikes kavades ja plaanides
sessis. Innovatsiooni eesmärgiks on konku-
kuritarvitama, hoomamata selle sõna tege-
rentsieelise, ideaalis isegi lühiajalise monopoli
likku sisu ja tähendust. Kui ladina keelest
loomine”. Schumpeteri innovatsioonidefinit-
otse tõlkida, siis tähendab in “sisse” ja nova
sioon meeles mõlkumas, asus Rakenduskõrg-
– “uus”. Niisiis “uue sisse toomine” ehk uuen-
koolide Rektorite Nõukogu juba lõppeva
damine. Ometigi pole iga uuendamine veel
õppeaasta alguses otsima lahendust tradit-
innovatsioon.
sioonilise kõrghariduskonverentsi
sündmus 9 korraldamiseks käesoleva aasta kevadel. Jär-
kes esitasid konverentsi teemal oma kooliga/
jekorras kuues konverents keskendus aktuaal-
ettevõttega seonduva ettekande.
sele teemale kõikides rakenduskõrgkoolides: “Kutsekvalifikatsioon – pomm või komm?”
Konverentsipäeva juhtis Marko Reikop, teemad juhatasid sisse Mart Laidmets ha-
Eelmise sajandi 70ndate aastate diskus-
ridus- ja teadusministeeriumist, Jan Kotka,
sioonidest Saksamaal sündinud rakendus-
Heikki Mäki ja Siret Kegel Elcoteq Tallinnast.
kõrgkoolide eesmärgiks oli ja on eelkõige
Probleemid avas Kutsekoja juhatuse liige
ettevõtete vajadustest lähtuvate praktiliste
Olav Aarna ning peaettekande pidas Austria
oskustega spetsialistide ettevalmistamine.
Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu
Kas suudame täna täita
liige, Viini Rakenduskõrgkooli rektor dr Fritz
ettevõtete ootusi? Kas lõpetajate
Schmöllebeck. Kõikide kõrgkoolide esindajad
kutsekvalifikatsioon ja kvaliteet on piisav, et asuda tööülesandeid
said teemakohaseks lauakõneks sõna ning otsisid vastuseid küsimustele: Kuidas kirjeldada kompetentset inimest? Kuidas teda ära
täitma?
tunda? Kuidas kompetentset inimest kooli-
Neile ja paljudele teistele küsimustele vas-
tada? Mis on kutsesüsteem? Kuidas on õp-
tuste saamiseks otsustasime oma konverent-
pekavaarendus seotud kutsestandarditega?
siga minna traditsioonilise hotelli või kon-
Kuidas ühitada tasemeõpet ja kutse andmist?
verentsikeskuse asemel ettevõttesse – päris tootmistsehhi, et kõik konverentsil osalejad
Konverentsil tõdeti ühiselt, et parima
võimalikult hästi teemasse sisse elaksid ning
tulemuse saavutamiseks on hädavajalik
oma silmaga näeksid milline kaasaegne toot-
nii kõrgkoolide koostöö kui ka
misprotsess välja näeb.
tööandjate ja riigi ühised jõupingutused.
Side tootmisega oli loodud – konverents
Ettekanded vaheldusid pidulikult servee-
toimus Elqotec’i enam kui 3000-ruutmeetri-
ritud toitudega ning selline “ihu- ja vaimutoi-
ses tootmistsehhis. Nüüd tuli vormida sisu ja
du” kombinatsioon oli uudne, liitis erinevad
leida lahendus võimalikult paljude osalejate
valdkonnad, inimesed, tegevused ja uudse
aktiivseks kaasamiseks konverentsi töösse.
keskkonna ning andis tulemuse, mida võib
Konverentsi formaadiks oli Jaapanist pärit Pec-
rahuliku südamega nimetada innovaatiliseks.
ha Kucha ja britiliku ärilõuna kombinatsioon. Pecha Kucha Night kujutab endast 6 minuti
Suur tänu lahketele majaperemeestele
40 sekundi pikkuseid ettekandeid (lauakõ-
Elcoteq Tallinn ASist, kes meid võõrustasid,
nesid), mille jooksul on võimalik näidata 20
ning sihtasutusele Archimedes, tänu kellele
slaidi. See tähendas 15 esinejat (laudkonda),
selline innovaatiline üritus teoks sai.
10 sündmus
VÕTA NÄDAL 2011 Käesoleval aastal toimus teist korda VÕTA
leidus ka TULE ja VÕTA võimalusi tutvustava-
võimalusi tutvustav ürituste sari koondnime-
tele infoüritustele erinevates linnades – nii
tusega VÕTA nädal. 2010. aastal osales VÕTA
Tartus ja Tallinnas, aga ka Pärnus, Narvas ja
nädalal 14 partnerit, erinevatel koolitustel, in-
Viljandis. Tagasiside osalejate poolt oli kõiki-
foseminaridel ja teistel üritustel osales kokku
de ürituste puhul suurepärane, kohaletulnute
üle 600 inimese. Üritus sai positiivse tagasisi-
jaoks täitsid üritused oma eesmärki ning leiti,
de osaliseks ning 2011 otsustati seda korrata.
et sarnaseid asju võiks korraldada sagedaminigi ning erinevatel aegadel, et jõuda rohke-
Käesoleval aastal osales VÕTA nädalal ka-
mate huvilisteni.
heksa partnerkooli. Nädala jooksul toimusid kõrgkoolides VÕTA võimalusi tutvustavad in-
Ka korraldajate tagasiside nädalale oli
fopäevad, mis kohati olid ühildatud ka TULE
valdavalt positiivne, küll aga tehti ettepa-
programmi infoga. Oli võimalus osaleda in-
nekuid ka tulevaste analoogsete ürituste
dividuaalnõustamistel, osaleda avatud VÕTA
läbiviimiseks.
loengutel ning eneseanalüüsi kursustel. Eel-
Eelkõige oleks vaja VÕTA
neva aastaga võrreldes oli üsnagi erakordne
nädalad näiteks ühildada
see, et esimest korda jõuti VÕTA teavitusega ka väljapoole kõrgkoole – toimusid infotun-
sisseastumistega ning keskne
nid nii Töötukassas kui haiglates, samuti toi-
teavitustöö peaks olema
musid üritused, mis olid suunatud kõrgkooli-
tugevam.
de õppejõududele ning tugipersonalile.
VÕTA nädala tegevusi kajastasid Eesti Rahvusringhääling, Raadio Kuku, Raadio 7, Tallin-
Kokku osales VÕTA nädala üritustel 422 huvilist, kelle seas oli nii sisseastujaid, üliõpilasi, töötuid kui ka teisi, kes olid huvitatud VÕTAst, TULEst ja edasiõppimisvõimalustest.
na TV, Postimees, Õpetajate Leht, Üliõpilasleht, ajaleht Kuulutaja, Lõunaleht ning Delfi ja Kanal 2 online portaalid. Kas VÕTA nädalate korraldamistest kujuneb püsiv traditsioon, on hetkel veel vara
Kõige populaarsemad olid erinevad enese-
öelda. Kõik mõtted selle osas, kuidas VÕTA nä-
analüüsi- ja portfoolio koostamise koolitused
dala kontseptsiooni edasi arendada, on alati
ja seminarid nii Tartu Ülikoolis, Eesti Maaüli-
teretulnud meiliaadressile:
koolis kui Tallinna Ülikoolis. Piisavalt osalejaid
raul.ranne@archimedes.ee.
sündmus
11
VÕTA nädalast ja koolitustest EMÜs Lilian Ariva, ÕISi peaspetsialist
VÕTA nädala raames toimus koostöös Tartu Ülikooliga kolm „VÕTA hea alguse“ kooli-
Sel aastal möödus VÕTA nädal Eesti Maa-
tust, kus osales nii TÜ kui EMÜ üliõpilasi, mis
ülikoolis rahulikumalt kui eelmisel aastal. Et
pädevuste omandamise seisukohalt on kasu-
ühel korral oli nädal juba toimunud, oli sel
lik mõlema kooli õppijaile. Et TÜs on kasutusel
korral lihtsam tegevusi planeerida ning osati
aine- ja EMÜs kursusesüsteem, on vormilisi
paremini arvestada võimalike osalejate hul-
erisusi palju – sellest tulenevalt tekkis huvita-
gaga – eelmisel aastal arvestasime tunduvalt
vaid arutelusid, õppijad koostasid võrdlevaid
suurema inimeste arvuga, mistõttu osa tege-
analüüse jne. Ka koolituste tagasiside näitab,
vusi viidi läbi planeeritust erineval kujul. Sel
et õppijad on pädevused paremini omanda-
aastal olid meie plaanid aga realistlikumad
nud, samuti meeldib neile teise ülikooli tu-
ning kõik planeeritu sai ka täide viidud.
dengitega koos õppida. Sageli on aga probleemiks see, et registreerutakse küll, kuid ei
Toimusid nii ühtsed infopäevad kui üritused instituutides kohapeal. Hea kokkusattu-
tulda siiski kohale. Samas on järjekorras mitmeid tudengeid, kes seetõttu osaleda ei saa.
musena toimus samal nädalal ka Maamessi toimumine, kus iga päev oli kohal ka üks VÕ-
Et üliõpilaste VÕTA-alane koolitamine on
TAt tutvustav inimene. Peamiselt tunti VÕTA
üks 2011. aasta prioriteetidest, on eraldi ai-
vastu huvi TULE programmi raames ning
nekursus loodud ka doktorantide jaoks. Tege-
nõustatute seas ei olnud pelgalt potentsiaal-
mist on 1 EAP mahus vabaainega, mille suuri-
sed EMÜsse tagasi pöördujad, vaid ka teistest
maks erinevuseks võrreldes tavakoolitustega
koolidest huvitujad.
on teoreetilisem lähenemine valdkonnale. See aitab kaasa ka valdkonna üldisele arengu-
Koostöös Tartu Ülikooliga viidi läbi ka koo-
le EMÜs, andes võimaluse näiteks eri uurimus-
litusi. “VÕTA hea algus” on EMÜ täienduskoo-
te tulemuste võrdlemiseks EMÜ kontekstiga.
lituste kavas eelmise aasta kevadest. Loodud
Doktorantide ettekannete abil koostatavad
sai see eelmise aasta VÕTA nädalaks ning aas-
uued juhendmaterjalid aitavad komisjonidel
ta jooksul on seda lisaks maaülikoolile läbi vii-
tutvuda uuemate arengutega VÕTA hindami-
dud ka teistes koolides. Maaülikoolis on olnud
sel ning on seega toeks kogu VÕTA valdkonna
kohustuslik tuutoritele, kelle jaoks VÕTA on
arengule EMÜs. Doktorantide VÕTA kursus
üks olulistest valdkondadest nende töös. Osa-
toimus esimest korda 2010/2011. õppeaasta
lema on kutsutud ka teisi tudengeid, lisaks
kevadsemestril ning on lisatud ka 2011/2012.
muid huvilisi (näiteks TULE raames vabadele
õppeaasta sügissemestri tunniplaani. Ka teis-
õppekohtadele kandideerijaid).
te koolide õppijad on kursusele väga oodatud!
12 sündmus
Tartu kevadpäevad kutsusid märkama kaasüliõpilasi Liana Martin, TÜ üliõpilasnõustaja - erivajadusega õppijad ülikoolis” ning meelte päev. Ümarlaual tutvustati erivajadusega õppijatele pakutavaid õppimisvõimalusi ja tugiteenuseid Tartu Ülikoolis ning kavandatavaid edasisi tegevusi. Pärast ümarlauda toimus botaanikaaias iga-aastane tudengipäevade heategevuskontsert, millega seekord toetati viipekeeletõlget vajavate üliõpilaste õpinguid. Meelte päeval pakuti üliõpilastele ja linnarahvale võimalust panna end proovile
Fotod: Maris Saar
senikogematutes olukordades. Kaubamajas ees olevas telgis sai iga huviline ratastooliga läbida takistusrada ja tantsida line-tantsu, õppida punktkirja ja viipekeelt, maalida jalgadega, mängida pimetennist, teha pai juhtkoertele. Samuti võis kuulata erinevaid loenguid
Tänavu oli tudengite kevadpäevade läbi-
oma ala asjatundjatelt. Tartu Ülikool tutvustas
vaks teemaks „Märkamine“. Korraldajad kut-
tugitudengluse süsteemi ning värbas uusi
susid üles märkama abivajavaid kaasüliõpilasi
tugitudengeid (lisainfo tugitudengiks saa-
ja julgema pakkuda abi. Ühtlasi annab läbiv
mise ja erivajadustega üliõpilaste toetamise
teema ürituse meediajuhi Liina Liivi sõnul
kohta Tartu Ülikooli kodulehelt: www.ut.ee/
festivalile lisaväärtust: „ Me ei tee kevad- ja
erivajadused).
sügispäevi lihtsalt sellepärast, et üritusi teha, vaid soovime oma festivaliga midagi öelda tudengitele ja ka linnarahvale. Sügiseks on läbiv teema näiteks teadus.“ Selleaastase
kevadpäevade
teemaga
seostusid otseselt kaks Primuse programmist toetatavat üritust: Tartu Ülikooli korraldatud ümarlaud “Ligipääs kõrgharidusele
13
Kolm aastat
Fotod: Maris Saar
14
Primust
kuidas edasi?
9.-10. juunil toimus Viljandimaal Vanaõue puhkekeskuses Primuse tegevuste parema sidustamise eesmärgil üks suur kohtumine kõikidele programmi koordinaatoritele. Kahe päeva jooksul arutati 2012. aasta prioriteete ning jagati kogemusi. Partnerite poolt kirja pandud programmi õnnestumisi ja ebaõnnestumisi analüüsiti töötubades ning arutati, mis saab siis, kui tugevused ja nõrkused kokku saavad. Loe täpsemalt järgmistelt lehekülgedelt.
kokkuvõte 15
Õppejõudude õpetamis- ja juhendamisoskuste arendamine Õnnestunud tegevused Õppejõud on saanud koolitustelt tööks vajalikke oskusi Toimuvad sisekoolitused (sh osakonnad/ instituudid plaanivad sisekoolitusi) Õppejõud on teadvustanud oma koolitusvajadust Olemas on õppejõu pädevusmudel sh õppejõu haridustehnoloogilised pädevused Erinevad e-õppe koolitused õppejõududele
• • • • •
Mitte nii õnnestunud tegevused
• • • • •
Õppejõudude erinev osalemisaktiivsus koolitustel (On aktiivseid õppejõude, kes osalevad koolitustel väga aktiivselt ning ka neid, kes ei osale üldse) Õppejõudude ajagraafikut on raske ühildada kursuste toimumise ajaga Puuduvad uuringud õppejõudude professionaalse arengu toetamiseks Mentorsüsteem pole koolis käivitunud Vähene huvi e-õppe alaste koolituste vastu
Prognoosides toodi välja, et valminud pädevusmudeli rakendamine aitab teadvustada õppejõu koolitusvajadust, seada prioriteete ja omandada koolitustel tööks vajalikke oskusi. Samas heideti ette, et pädevusmudel ei rajane uuringutel. Teiselt poolt toodi välja, et on olemas hulk eesmärgipäraselt koolitatud õppejõude, kes tänu pädevusmudeli teadvustamisele suudavad paremini aega planeerida ja toetada kolleegide professionaalset arengut. Kuid on oht, et nad osalevad koolitustel, mis on neile „mugavad“ st toimuvad tööaja sees, heas asukohas, koolitusega kaasnevad lisahüved, huvitav koolitaja jms. Kolmanda prognoosina toodi esile, et toimuvad sisekoolitused, sest sisekoolituste jaoks on lihtsam leida koolitusvajadusest tulenev eesmärk, sobiv toimumisaeg ja sihtrühm. Puudusena toodi, et sel juhul ei teki koolivälist kogemustevahetust.
16 kokkuvõte
Kvaliteetse õpiväljundipõhise õppe arendamine Õnnestunud tegevused Õppematerjalid (väljundipõhine õppekava kõrghariduses, praktika kõrghariduses)
• • • •
Õppekavaarenduse arendamine (koostöö, koolitused, seminarid) Koostöö tööandjatega ja teiste partneritega (seminarid, koosolekud, konverentsid, koolitused) Õppearendusseminaride tulemusena paranes instituutidevaheline koostöö ning instituutide koostöö tööandjate ja vilistlastega. See oli suureks abiks õppekavade eesmärgistamisel, õppekavade ja õppeainete õpiväljundite väljatöötamisel.
Mitte nii õnnestunud tegevused Õppetöö sisuline kontroll ja tagasiside st kuidas tegelikult rakendatakse aine õpiväljundite saavutamiseks vajalikke õpetamis/õppimis/hindamismeetodeid, antakse hindamisülesandeid ja järgitakse kirjutatud hindamiskriteeriume, kas tudengitele antakse piisavalt tagasisidet Väljundipõhine hindamine (vaja lisaressursse, lisakoolitusi ja seminare – õpiväljundi ja hindamise seosed, hindamiskriteeriumid tõsine väljakutse) Koostöö kõrgkoolide ja õppekava arenduse sidusrühmadega (keeruline, ajaliselt komplitseeritud) Üliõpilaste koolitamine (väikesearvuline, kaasata raske õppekava arendusse, osalemine kehvavõitu, mittehuvitatus)
•
• • •
Tänu Primus programmi toele on suudetud käivitada pidev ja sisuline koostöö erinevate sihtgruppide vahel, mis on taganud õppekavade sisulise arendamise protsessi, kus teadlik aktiivne osalemine õppekavade arendamisel loob tugeva aluse edaspidiseks panustamiseks kõikidelt osapooltelt, mille tulemusena koostöö ja vastastikune tagasisidestamine paraneb ning õppekavade arendamine on jätkusuutlik ja kvaliteetne. Et tagada õppekavade elluviimine ja kvaliteet on vaja süsteemi, kus on arvestatud, et õppekavade arendamiseks läheb vaja aega, kõikide osapoolt haaratust, järelvalvet ja hinnangut tehtule.
kokkuvõte 17
VÕTA rakendamise kvaliteedi arendamine Õnnestunud tegevused Erinevad VÕTA materjalid – käsiraamatud, nii kesksed kui koolispetsiifilised VÕTA (eneseanalüüsi) seminarid/ koolitused üliõpilastele
• • • VÕTA protsessi toetamine – põhimõtted, ühtlustamine • •
Koolitused hindajatele ja nõustajatele Koostöö kõrgkoolide vahel – ühisseminarid, praktika vahetamine, koolituste korraldamine
Tänu Primusele on tööle läinud kõrgkoolide koostöö VÕTA vallas, samas on seal endiselt arenguruumi. Üldises aja- ja inimressursi puuduses ei ole mõtet teha sama asja mitmes kohas, vaid pigem panna seljad kokku ja teha midagi koos. Protsesse peaks ühtlustama ja muutma läbipaistvamaks, et tagada üliõpilaste võrdne kohtlemine ja hajutada VÕTAga seotud müüte. Rohkem võiks kaasata hindajaid, et tekitada ka koolisisene surve protsesside muutmiseks. Kindlasti võiks üle vaadata koolitused, nii õppejõududele kui taotlejatele suunatud – koolitamata inimesed ei pruugi märgata kitsaskohti, mistõttu kannatab VÕTA tervikuna. Lisaks tasub silmas pidada, et VÕTA on Primuse raames väga kiiresti arenenud ning koolid ei pruugi kõiges sammu käia ning järele jõuda – vahest oleks vahepeal vaja ka aega, kus lasta asjadel settida ning oma rööpasse minna, muidu võivad tegevused muutuda pealiskaudseks.
Mitte nii õnnestunud tegevused Tööjõu- ning ajanappus VÕTA teemadega tegelemiseks Endiselt eksisteerivad erinevad müüdid, eelarvamused ja ebakõlad VÕTA suhtes Puudulikud portfooliod ning üliõpilaste vähene eneseanalüüsioskus Hindajate puudulik kaasatus erinevatesse tegevustesse Kohati puuduvad ühtsed arusaamad, põhimõtted ning protsessid.
• • • • •
18 kokkuvõte
Strateegilise juhtimise suutlikkuse tõstmise toetamine kõrgkoolides Õnnestunud tegevused
• • • • •
Tõhus ja organisatsiooni tervikuna hõlmav personaliarendus (sh mitmed sisekoolitused; kõrgkoolide arenguseminari formaadi käivitumine) Hea kõrgkoolide vaheline koostöö ning teiste kogemusest õppimine Personali kaasamine kõrgkooli arengu kavandamisse ja seeläbi laiapõhjalise sisendi saamine Kasulike koolituste võimaldamine Keskastme juhtide koolitus
Mitte nii õnnestunud tegevused Abikõlbulik on projekti strateegiline juhtimine ja mitte kõrgkooli sisuline strateegiline juhtimine Tegevuskava koostamisel tuleb lähtuda programmi eesmärkidest mitte kooli eesmärkidest/vajadustest Aja- ja inimressurssi piiratus Pidevalt muutuvate nõudmistega kohanemine (sh koolitusgruppidele 12 osalejat, raamatupidamise ja VMT koostamise reeglite muutumine jm) Koolitustele registreerunute mitte kohale ilmumine või osaline osalemine
• • • • •
Õnnestumiste poole pealt toodi välja koostööd - konkreetsemalt teiste kogemustest õppimist, erinevate inimeste kaasamist ning tõhusat personaliarendust. Seda võib pärssida liigne bürokraatia ja usaldamatus. Takistuseks on saanud bürokraatia, vähene informeeritus ja inimressurss, programmi ja kõrgkooli eesmärkide lahknevus. Seda saab ületada kogemuste ja murede jagamisega, heade ideede toetamisega ning spetsiifiliste koolitustega.
kokkuvõte
Õppija toimetuleku toetamine Õnnestunud tegevused Tuutorlus (tuutorite koolitus ja tegevus)
• • • • •
Algajat õppijat toetav kursus „Õppimine kõrgkoolis“ Stipendiumid erivajadustega üliõpilastele Õppija toimetulekut ja kohanemist ning õpioskuste arengut toetav nõustamine Tudengiteatmiku koostamine ja väljaandmine
Mitte nii õnnestunud tegevused Üliõpilaste väljalangevuse põhjuseid ei ole analüüsitud Üliõpilastel on kursust „Õppimine kõrgkoolis“ raske tunniplaani mahutada Tuutorikoolitus toimib, aga tuutorite tegevus ei ole aktiivne Erinevate tugimeetmete (üliõpilast toetavad koolitused, seminarid, nõustamine, tuutorlus) tõhusust ei ole piisavalt analüüsitud Üliõpilastele pakutavatele koolitustele, seminaridele, infotundidele ei tule piisavalt osalejaid
• • • • •
Prognoosides peeti positiivseimaks, et käivitunud on koostöö üliõpilaste, tuutorite, nõustajate jt vahel. Erinevate üliõpilastele suunatud tugiteenuste ja -süsteemide (tuutorlus, kursus „Õppimine kõrgkoolis“, lühemad seminarid ja koolitused, õpi- ja karjäärinõustamine jne) käivitamise või arendamise kaudu on loodud eeldused üliõpilaste toimetuleku toetamiseks ja väljalangevuse ennetamiseks. Arenguvajadusi nähti kahes valdkonnas. Analüüsida tuleks väljalangevuse põhjuseid ning seda, millised rakendatud tugitegevustest on väljalangevuse ennetamisel kõige tõhusamad. Et koolitustele ja nõustamisele jõuaksid üliõpilased, kes seda kõige rohkem vajavad, tuleks parandada üliõpilaste teavitamist pakutavatest tugiteenustest ja koolitustest ning vältida dubleerimist ja korrastada tugiteenuste süsteemi. Koolituste ja tuutorluse tagasiside, nõustamisstatistika ning koolitustel ja nõustamises osalenud üliõpilaste edasijõudmise statistika näol on olemas lähteandmed eri tugimeetmete ja -tegevuste ning väljalangevuse seoste analüüsiks.
19
20 uuring
Algaja õppejõud – traditsioonide jätkaja või muutuste kavandaja? Marvi Remmik, Uurimisrühma liige Uurimust „Algaja õppejõud kõrgkoolis – kohanemine ja toimetulek“ alustati 2009. aastal ning uurimuse lõpptähtaeg on 2013. aastal. Andmete kogumiseks kasutatakse poolstruktureeritud intervjuud ja pildiintervjuud. Praeguseks oleme kolleegidega intervjueerinud 43 programmi Primus partnerkõrgkoolis töötavat algajat õppejõudu (õpetamiskogemust kuni kolm aastat), osade õppejõududega on läbi viidud kaks intervjuud. Pildiintervjuud on kavandatud, et koguda põhjalikumaid andmeid algajate õppejõudude õppimis- ja õpetamisarusaamade kohta. Intervjuudest ilmneb, et õppejõuks saamise teekonnad võivad olla väga erinevad: õpetamise juurde võib jõuda juba õpingute ajal, kohe õpingute järel, pärast vahepealset töötamist praktikuna või teadurina. Erinevad õppejõuks kujunemise teekonnad võivad tähendada, et alustavad õppejõud kogevad õpetamise algust väga erinevalt. Näiteks need intervjueeritavad, kes olid õpetamist alustanud juba õpingute ajal, väljendasid teatud uhkust ja rahulolu, et on õpingute jooksul õppejõududele silma jäänud, et on märgatud nende eeldusi õpetada ning hinnatud nende erialaseid teadmisi.
Esialgsete uurimistulemuste põhjal saab algajate õppejõude tõlgendustes oma õpetamispraktika kohta välja tuua kaks suundumust: osad kirjeldavad ennast seniseid õpetamistraditsioone jätkamas, teised kirjeldavad ennast kui senise õpetamispraktika muutjaid. Traditsioonide jätkajad toovad esile, et nad toetuvad õpetades sellele, kuidas neid endid on oma valdkonnas õpetatud (võtan oma vanad konspektid ja teen nende järgi, pean loengut samamoodi, kui minu õppejõud pidas; kirjutan samamoodi tahvlile, nagu minu õppejõud on kirjutanud, hindan sama testiga kui eelmine õppejõud hindas). Osa alustavaid õppejõude kirjeldab, et õpetamise alguses toetusid nad oma õppejõudude materjalidele. Materjalidele toetumine toob kaasa selle, et üle ei võeta mitte ainult aine sisu, kui ka selle ülesehitus ning õpetamismeetodid. Jah, anti mingisugused materjalid kätte, ainekavad, punktid, isegi mingisugused
uuring slaidid või slaidšõu mingi oli olemas, et nüüd kohandada enda jaoks. (Näide intervjuust) Traditsioonide jätkamine ei tähenda, et alustav õppejõud õpetamiseks ei valmistuks või ei harjutaks, ta tahab õpetada väga hästi sel viisil, kui teda on õpetatud. Osa alustavaid õppejõude kavatseb teadlikult muuta traditsioone, st õpetada teisiti, kui neid on õpetatud. Põhjuseks võib olla rahulolematus oma õppijakogemusega, mis on ajendanud otsima teistsuguseid õpetamisviise. Samuti võib traditsioonide muutmise tõukeks saada õppejõudude õpetamisoskuste koolitus, mille käigus saadud ideed on ärgitanud katsetama uusi õppemeetodeid. Toetust vajavad mõlema strateegia valinud algajad õppejõud, kuid toetuse sisu on erinev.
Traditsioonide järgijad vajavad julgustust otsimaks uusi lahendusi, uute ideedega katsetajad vajavad omakorda toetust, et tulla toime tagasilöökidega (üliõpilased ei tule uuendustega kaasa, kolleegid ei toeta ja avaldavad kahtlust, iseendal pole plaanid lõpuni läbi mõeldud). Intervjuudest ilmneb, et õpetamise alguses leidsid noored õppejõud toetust juhuslikult ning enamasti lähematelt kolleegidelt. Kui päris täpne olla, siis algajad õppejõud ei ootagi kolleegidelt tuge ega abi, sest nad on
21
omaks võtnud arusaama, et ülikoolis peab igaüks ise kõigega hakkama saama. Samuti tundus intervjueeritavatele, et kolleegid on väga hõivatud ning seetõttu on parem neid mitte tülitada. Ametlik mentor oli vaid kahel intervjueeritaval. Intervjueeritud õppejõud, kes olid osalenud koolitustel, rõhutasid, et need on andnud ideid õppemeetodite kohta, samuti selle kohta, kuidas üldse õppeprotsessi üles ehitada ning kavandada. Samas ei tähenda õpetamisoskuste koolitusel osalemine veel, et oleks leitud ideid oma õpetamise jaoks. Koolitusel kogetu võib tunduda oma valdkonna jaoks kauge ning mitterakendatav. Et mingit konkreetset eeskuju nagu ei ole, et käisin küll mingil õppimise-õpetamise kursusel lootuses teada saada milliseid õppemeetodeid on olemas jne, aga ega ma suurt nagu kasu ei saanud, kuna see aine nagu sobitus rohkem pehmete teaduste jaoks, kus tõesti võid sa kogu aeg teha mingeid rühmatöid ja seminare, aga siin see väga võimalik ei ole.
(Näide intervjuust) Esialgsete tulemuste põhjal võib öelda, et algaja õppejõu õpetamispraktika on seotud õppejõu õpetamiskontseptsiooniga heast õpetamisest. Oma õppimis- või õpetamiskogemuse reflekteerimine toetab nii muutuste kavandamist kui rakendamist õpetamispraktikas, samuti võib ajendada uusi teadmisi otsima õpetamisoskuste koolitustelt.
22
koolitus
Dr Richard M. Felderi koolitus ja õpituba Tallinna Tehnikaülikoolis 17.-18. oktoobril 2011. aastal viivad dr Richard Felder ja dr Rebecca Brent Tallinna Tehnikaülikoolis läbi mõjusa õpetamise õpitoa. Õpituba on mõeldud tehnika, tehnoloogia, insenerierialade, reaalainete, infotehnoloogia, loodusteaduste ja bioloogiaõpetajatele ning õppejõududele, kuid sobib ka kõigi teiste erialaainete õpetajatele ning õppejõududele kutsekoolis, gümnaasiumis, rakenduskõrgkoolis, kolledžis ja ülikoolis. Koolitust ja õpituba toetab programm Primus. Õpitoa teemad: • Kuidas õpilased õpivad? Kuidas õpetajad õpetavad? Mis vead on õpetamisel kõige sagedamad? • Kuidas planeerida ainekursust? Mida tuleks teha esimesel päeval? • Kuidas minust saaks parem õpetaja? Kuidas saaksin õpilasi tunnis aktiveerida, isegi siis, kui neid on auditooriumis enam kui 200? • Kuidas kasutada induktiivseid õppemeetodeid (uurimispõhine õpe, probleemipõhine õpe, projektipõhine õpe, juhtumipõhine õpe) õpetamisel? Miks neid meetodeid kasutada? • Kuidas koostada kontrolltöid nii, et need oleksid karmid ja õiglased? • Missuguste õpilastega seotud
probleemidega me õpetamisel kokku puutume (töökorraldus, distsipliin, emotsionaalne kriis, spikerdamine jne)? Kuidas neid lahendada? • Missuguseid muid probleeme tuleb õpetamisel ette (hindamine, hinnang õpetaja tööle, aja kasutamine jne)? Kuidas sellega toime tulla? Dr Richard M. Felder on keemiatehnoloogia eriala emeriitprofessor North Carolina State University ülikoolis Raleigh linnas, Põhja-Carolinas USAs. Ta on enam kui 200 haridusalase teadusartikli autor või kaasautor. Alates 1991. aastast on ta üks Ameerika Insenerihariduse Ühingu (American Society for Engineering Education ASEE) Efektiivse Õpetamise Instituudi juhtidest. Kaks päeva kestev koolitus toimub inglise keeles. Osalejad saavad ka õppematerjali. Osavõtutasu on 250 eurot. Koolitusele saab registreeruda TTÜ kodulehel: h t t p : / / w w w. t t u . e e / t t u - e e s ti-inseneripedagoogika-keskus/ taienduskoolitus/oppejoule/ richard-m-felderi/
Primuslased Vana천uel...
23
Olulised kuupäevad juuli-september 2011
15.07 elektroonilise 17. VMT esitamise tähtaeg 02.-03.08 Haridusprojektide suvekool 15.-19.08 Angi Malderezi mentorikoolitus 16.08 Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis
II jätkuprotsess - valideerijate koolitus
22.-23.08 Angi Malderezi mentorikoolitus edasijõudnutele 15.09 elektroonilise 18. VMT esitamise tähtaeg
Soovime ilusat ja sooja suve kõigile!
http://primus.archimedes.ee/