Kärdla Põhikooli distantsõppe kogemus: edu tagavad tasakaalukus, positiivsus ja koostöö osapoolte vahel

Algatus Huvitav Kool on jõudnud distantsõppe kogemuste kirjeldamisega Hiiumaale ning sel korral jagame Kärdla Põhikooli  mõtteid sellest, kuidas on läinud kohanemine uue olukorraga ning mis aitab keerulises olukorras hoida rõõmsat meelt ja viia läbi kavandatud õppetööd. 

1) Millised kogemused saaks teie kool kaasa võtta sellest kriisiolukorrast tulevikuks?

KOHANEMINE 

⇒ Uus olukord nõudis kiiret kohanemist. Siinjuures olid suureks abiks koolipere tasakaalukus ja positiivne meel. 

⇒ Distantsõppe alguses alustasime juba tuttavate e-keskkondadega, uusi asju võtsime juurde järk-järgult. 

⇒ Kollektiivis leppisime aegsasti kokku mõned tegutsemise reeglid distantsõppe planeerimisel, õpilaste hindamisel ja tagasisidestamisel. 

⇒ Mõne nädala möödudes kujunesid igal õpetajal välja kindlad töövormid ja stiil, mis aitasid luua rutiini ja anda kindlustunde õpilastele selles ebakindlas maailmas. 

PAINDLIKKUS 

⇒ Õpetajad said olla enda töö planeerimisel võimalikult vabad. Nii kasutati võimalusi anda ülesandeid õpilastele kas päeva või nädala kaupa. Kokku oli lepitud see, et ülesanded peavad olema õpilasele nähtavad hiljemalt sama päeva kella 10-ks. Eraldi kodutööde andmist vältisime, sest distantsõppel on õpilase vastutus nagunii suurem ja ülesannete tegemine võtab rohkem aega. 

⇒ Hindamisel lähtusime õpetaja soovist anda numbrilist või sõnalist tagasisidet. Arvestasime seejuures õpilaste osalust, esile kerkisid teistsugused oskused, mida sai hinnata (nt info otsimine, koostöö, aja planeerimine, arvuti kasutamise oskused). 

KOOSTÖÖ ja SUHTLUS 

⇒ Koostöö vajadus on suurenenud igal tasandil (kooli pidaja – koolipere, juhtkond – õpetajad, tugispetsialistid omavahel, õpilased omavahel, õpilased ja klassijuhataja). 

⇒ Koostööle on mõjunud positiivselt tunnustus; olukorra mõistmine, aga mitte dramatiseerimine. Järjest enam on märgata õpetajate vahelist koostööd metoodika vahetamise osas ja lõimingut toetavate õppeülesannete planeerimisel. 

⇒ Üksteisega aitavad sidet hoida iganädalased õpetajate veebikoosolekud. Lisaks toimuvad tugimeeskonna regulaarsed grupivestlused. Õppealajuhataja vestleb sageli õpetajatega telefoni teel. Direktor on tihedas suhtluses kooli juhtkonna ja teiste koolijuhtidega. 

⇒ Õpilastega aitavad tugevamat sidet hoida veebikohtumised. Toimunud on ka esimesed lastevanemate koosolekud veebis. Peamiselt kasutame koolis Google Meet keskkonda ja mõned ka Zoomi. 

⇒ Ühelt poolt tundus, et tehti omavahel rohkem koostööd, aga eristusid selgemalt ka grupist eemale jääjad ja nendeni tuli jõuda teisel viisil. 

ÜKSTEISE TOETAMINE 

⇒ Pärast esimest nädalat distantsõpet saatis direktor õpilastele videotervituse ja sõnumi kooli kodulehele. 

⇒ Õpilasi on aidanud individuaalne tagasiside õpetajalt (e-posti teel, FB sõnumite, telefonikõnede, videovestluste abil), ühine veebitund klassiga ja veebiülesannete lahendamine (nt Opiq). Vanemad õpilased on loonud iseseisvalt väiksemaid õppegruppe, kellega koos lahendatakse ülesandeid ja hoitakse samal ajal üksteisega veebisuhtlust. Suurenenud on õpilaselt - õpilasele õpetamine ja toetamine. 

⇒ Hea meel on selle üle, et enamus õpilastest on hakkama saanud. Koostöös lastekaitsega oleme suutnud kõiki peresid kaasata. Vaid mõned üksikud õpilased on distantsõppe perioodil õppetööst eemale jäänud. Tugispetsialistid on pöördunud perede poole ja saavutanud peredega kontakti. Iseasi, kas kõik õpilased ülesandeid teevad. Pigem on ülesannete tegemine jäänud puudulike oskuste taha. Pingutame selle nimel, et ka praeguseks õppimisega raskustesse sattunud õpilased kooliaasta positiivselt lõpetaksid. Ehk annab selleks uusi võimalusi maikuu teine pool, mil loodetavasti on võimalik korraldada individuaalseid silmast silma kohtumisi mõne õpilasega. 

⇒ Õpetajate suhtluseks sai kohe distantsõppe perioodi algul loodud sotsiaalmeediasse nn virtuaalne õpetajate tuba. Õpetajad on saanud üksteiselt metoodilist tuge, tehnilist abi kooli haridustehnoloogilt ja juhtkonnalt, lisaks on olnud võimalus osaleda erinevatel veebikursustel (nt HITSA, INNOVE) ja leida huvitavaid ideid internetist, kus distantsõpe on käima lükanud mitmed kogukonnad. Üle 300 inimese on liitunud ka maakondliku FB grupiga „Kodune distantsõpe Hiiumaal – õpime koos”, mis on kinnine grupp, mis on mõeldud Hiiumaa lapsevanematele ja õpetajatele. 

⇒ Koolijuht on saanud tuge nii õpetajatelt, lapsevanematelt, kooli pidajalt, oma mentorilt kui ka alustavate koolijuhtide arenguprogrammist. 

Kärdla Põhikooli ja Hiiumaa Gümnaasiumi õpetajate, õpilaste ja
lapsevanemate ühistööna valminud lauluvideo "Hirmu ei pea tundma me".

POSITIIVNE MEEL 

⇒ Uus olukord on toonud kaasa ebakindlust ja määramatust ning kõige selle juures aitab hakkama saada positiivne meel ja toredad ettevõtmised. 

⇒ Õpilased on saanud osaleda nii suurtes projektides kui ka lühemaajalistes tegevustes. Näiteks saavutas meie kooli 1.b klass RMK metsaviktoriinis 15. koha ligi 300 osaleja hulgas. Huvitav oli rahvusvaheline rändekalade joonistamise projekt algklassidele, kus olid osalejatele korraldaja poolt toredad diplomid. 

⇒ 9.klassi õpilased osalesid ettevõtlus tunni raames ja saavutasid häid tulemusi loovas ja põnevas meeskonnamängus Creatlon, mida korraldasid JA Eesti ja EBS Gümnaasium. 

⇒ Kärdla Põhikooli ja Hiiumaa Gümnaasiumi õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate ühistööna valmis positiivsust süstiv video, mille leiad siit: Hirmu ei pea tundma me. 

⇒ Meeleolu on aidanud üleval hoida Kärdla Põhikooli õpilasesinduse ja huvijuhi poolt loodud algatused. Näiteks “Südame- ja tervisekuu väljakutsetesari” (Vaata fotosid siit: shorturl.at/DLV06) ja liikuma kutsuv lauamäng „Liikumises peitub rõõm".

Liikuma kutsuv lauamäng "Liikumises peitub rõõm".
Foto: Kärdla Põhikool.

⇒ Kõigele vaatamata oli kevadist koolivaheaega väga vaja, sest esimene õhin sai mööda ning nii õpetajad, õpilased kui lapsevanemad hakkasid väsima. Oleme väga tänulikud kodude pühendumisele ja panusele ning selle väljenduseks joonistasid Kärdla Põhikooli õpetajad lapsevanematele tänukaardid. Vaata siit. 

2) Kas distantsõpe ja need raskused, millega on tulnud tegeleda, on mingil viisil mõjutanud õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate, aga ka kogukonna suhtumist õppimisse ja õpetamisse? 

⇒ Laste iseseisva töö oskus ja vastutus on suurenenud. Distantsõpe on andnud selge sõnumi – õpin enda jaoks, sest õpetajale töö ära tegemiseks on väga palju ausaid ja vähem ausaid võtteid. Tohutult tõusis õppija enda vastutus, harjutada ja kinnistada uusi teadmisi. Õpetaja oli nõuandja ja tagasi/edasisidestaja, mis ongi väga oluline. Seda inimlikku toetust ja suunamist ei saa asendada ükski tehniline vidin. 

⇒ Lapsevanemad oskavad hinnata õpetajate tööd senisest enam. 

⇒ Koolipere tajub väga selgelt kodude ja lapsevanemate panust ning pühendumist. Kodu ja kooli vaheline koostöö olulisus on veelgi tugevamalt välja tulnud. 

⇒ Koostööd on võimalik teha ka distantsilt. Oluline on hoida suhtlust õpetajaga ja anda kohest tagasisidet, kui õppemaht läheb liiga suureks või ei tule iseseisva õppmisega toime. Oma töö said sujuvamalt käima need õpetajad, kellel oli kodudega juba enne distantsõppele suundumist loodud regulaarne suhtlemine. See tegi ülemineku mõlema poole jaoks lihtsamaks. 

⇒ Oleme saanud distantsõppega hakkama ja seda võiks tulevikus kasutada nt siis, kui riiklik punane püha satub teisipäevale või neljapäevale, kui koolimaja on (proovi)eksami jaoks vaja vaikseks saada jms. 

⇒ Liiga palju uut alguses oli ehmatav, toimis traditsioonilise ja tuttavaga samm-sammult alustamine ja järjest millegi uue lisamine. Kui esimesel kahel nädalal olid peamised ülesanded, mida õpilastele anti õpiku ja töövihiku baasil , siis kolmandal nädalal kasvas hüppeliselt videotundide maht. Selle reguleerimiseks viisime sisse Google kalendrisse videotundide märkimise süsteemi. 

⇒ Tegelikult on eriolukorrast veel palju õppida ja kõik ei ole kindlasti mitte negatiivne. Selleks, et sellest perioodist võtta kaasa hea ja õpetlik osa palus õppealajuhataja kõigil õpetajatel distantsõppe alguses mõelda nendele asjadele, mis töötasid meie kooli tingimustes hästi ning nendele, mis ebaõnnestusid. Perioodi lõpul koostame nendest mõtetest ideepanga tuleviku tarbeks, kuhu iga õpetaja lisab vähemalt ühe mõtte. 

⇒ Enne koolivaheajale minekut viisime läbi õpilaste hulgas tagasiside küsitluse, millele vastas ligi 202 õpilast ehk 63% kõikidest õpilastest. Saadud tagasiside on meie jaoks väga oluline ja aitab planeerida järgmiste nädalate distantsõpet, et üheskoos edasi minna. 

3) Kas see olukord võib kuidagi mõjutada tervet koolikultuuri? 

⇒ Oleme saanud hakkama ja seda ühise pingutuse tulemusena. 

⇒ Koolipere MEIE- tunne tugevneb ja sellega koos ka igatsus ühel päeval taas kohtuda. 

⇒ Oma kooli kogemusest lähtudes võime öelda, et hüppeliselt kasvasid nii õpetajate kui ka õpialaste erinevad digipädevused. Muuhulgas avastati uusi viise suhtlemiseks.

Margit Kagadze
Kärdla Põhikooli direktor